Teisel pool (2008)

Režissöör Samuel Jacquemini nägemus filmist

"Teisel pool" on eelkõige lugu mehest, kes peab tegutsema omapäi. Lugu tavalisest mehest, kes satub sündmustekeerisesse, mis pööravad tema elu pahupidi ja sunnivad teda ennast ületama.
Me ei tea, millal täpselt ja kus totalitaarses riigis lugu aset leiab. Kuid minu vaimusilmas olev õhustik ja esteetika kalduvad viitama Teisele maailmasõjale.
Lugu puudutab vabaduseotsingu universaalset teemat, mis on sageli seotud põgenemise või eksiiliga. /---/
Tahan näidata usku ja inimeste võimet ka lootusetus olukorras mitte kaotada lootust."
Allikas: Filmi tootmistoetuse taotlus EFSAle

Filmist kriitiku pilguga

Jaak Lõhmus: „Peategelane Victor on sümpaatsete näojoontega kontoriametnik, inimene rahva hulgast, kellel tuleb mingisuguses KGB, Stasi või Tõe ministeeriumi kirjutustoas pabereid masinasse toksida. Pruut on tal kuidagi pääsenud teisele poolele, vabadusse, üle hallivatimeeste valvatava piiri. Ühel heal päeval pakutakse Victorilegi hea raha eest võimalust kallima juurde sõita. Nagu varsti selgub, on arvatavasti tegemist sellesama Tõe ministeeriumi lavastatud provokatsiooniga, et jõuda jälile, kustkohast ja mil viisil piir lekib.

Nii lubavalt algab Prantsuse-Eesti koostöös valminud 52-minutiline lühimängufilm „Teisel pool“ (L´autre cote). Nagu väitis esilinastusel Eesti-poolne produtsent Riin Urbanik, pakkus Eesti prantslastele huvi kui kummastav võttekoht, kus leidub rekvisiite, mida mujal maailmas (enam) ei leia.

Niisiis on  Eestil veel, enne euroremontide laviini lõpulaksu, millega muu ilma filmiloojate huvi pälvida. Lisaks näitlejate näod ja siinsete filmitegijate oskus tootmist läbi viia. /---/

Võttekohad ja rekvisiidid on tõesti teemat väärt – see kõik, mis ümbritseb totalitaarse režiimi haardesse eksisteerima visatud tegelasi. Aga atmosfäär, painavalt paigal seisev õhk, mis pidanuks iseloomustama valitsevat sünget olukorda, mille küüsist peategelane pakku tahab pääseda, on filmis puudu.

Ei tea, kas on nõrk lavastaja tooniloomise talent või pole leitud nõuandjaid, kes omal nahal mäletanuks seda, mis õhkus Pagari tänava majade seintest täna 25 aastat tagasi. Sama võiks öelda nuhkimise ja põgenemise näitamise kohta filmis, noor prantsuse lavastaja Samuel Jacquemin pole neid stseene vist kuigi hoolega detailidesse mõelnud (muidugi võttepäevi olnud ka vaevalt pooleteise nädala jagu). 

Oleks võinud kasutada konsultante - rahva seas, kes oskas varjata "Gulagi arhipelaagi" autorit, oleks kindlasti leidunud inimesi, andmaks nõu, kuidas filmida nuhkide maharaputamist. Nii ei omanda see jõud, mille eest peategelane Victor pakku minna tahab, erilist ähvardavust, painavuse asemel sugeneb igavus.“ /---/

Artikli täistekst:
Kafka katsumine või Orwelli hommage - Postimees
Lõhmus, J. (2008). Kafka katsumine või Orwelli hommage.  Postimees: AK,  6. sept, lk 14.