Teine (2005)

Vanglamüüride vahel võeti üles tantsufilmi

Helena Jonsdottir sattus elus esimest korda vanglamüüride vahele alles võtete alguses Tartus. Ja tundis kurbust. Ta räägib peaaegu sama loo, nagu seisab tehtava filmi lühikeses tutvustuses – et hakkas mõtlema valikutele, kui sul veel on valikuid. «Need inimesed, kes siin töötavad, on ju ka selle valinud. Miks nad selle töö valisid?» ütleb ta.
Filmis on Helena naisvalvur, Eesti vangivalvuri kiiskavvalges päevasärgis. «See, et jalutusväljakutel mängib pidevalt muusika, on minu jaoks suur vägivald.» Muusikat mängitakse, et vangid omavahel suhelda ei saaks.
Veel räägib ta, et hakkas siin vanglas aru saama ootamisest. «Siin tekib tunne, et aeg seisab. See pole sama, mis bussi oodata. Siin kõik ainult ootavad.» Ta on näinud, mida vanglas ootajad selle ajaga teevad – voolivad leivast lilli ja isegi malenuppe.

Vangidega suhtlemist filmirühmal küll polnud, kuid kui kambrivõtteid võeti, olid vangide hääled pidevalt kuulda. Läbi uste püüti Mait Malmsteni käest autogramme saada, aga reeglid ei luba. Nii jäid soovijad sellest ilma.
Kaheksa vangi said ka kaamera ees olla. Tartu vangla asedirektor Jürgen Rakaselg märgib, et tahtjaid oli rohkem ja eks vangid kujutasid ka ette, et saavad rohkem näidelda, kuid võeti vaid nägusid. Kas need ka filmi sisse jäävad, pole veel selge.
Vilbre räägib, et kuigi neid oli hoiatatud, et terve maja on vargaid täis, oli vangidega lepingute allakirjutamise ajal ühel hetkel pastakas nii läinud, et arugi ei saanud. «Vang lõi pastaka kolksuga vastu lauda, meie vaatasime – laud tühi. Pastakas jäi talle pihku. Pärast vabandas, et unustas.»

Mait Malmsteni jaoks tähendab «Teine» mitut esimest: ta on esimest korda tantsufilmis, kus tal tuleb ette kanda paar-kolm keerulisema koreograafiaga tantsustseeni, aga ei mingeid varvaskingi. Loomulikud liigutused.
Teiseks on ta esimest korda elus vanglas. «Nad röögivad ja taovad vastu ust. Midagi toredat siin küll ei ole,» märgib ta. Pidevalt jälgivad akendest silmad, kuidas võte sujub. Tartu harrastustantsijatele, kes vangi moodi mässama peavad, kõlavad akendest nõuandehüüud.
Lühendatult:
Päärt, V. (2005). Vanglamüüride vahel võeti üles tantsufilmi. Postmees, 2. mai, lk 6.