Miriami Jõulupäkapikk (2003)

Filmi tunnuslause

"Kas päkapikud on olemas?"

Mirjami lugude esikfilmi eesmärk

Humanistlik ja humoorikas animafilm "Miriami Jõulupäkapikk" sisaldab tavapäraseid situatsioone ühe väkese lapse jõuludest, mis annab lastest vaatajatele võimaluse läbi elada endavanuse kaaslase põnevaid juhtumisi ning täiskasvanutele pakub mõnusat äratundmisrõõmu lapsepõlve rõõmudest ja muredest.
Allikas: Nukufilm

Miriami lugude saamisloost

13-osalisena kavandatud sarja esimene, nelja ja poole minuti pikkune lugu kannab pealkirja «Miriami jõulupäkapikk» ning peaks valmis saama mais [2003]. «Edasine sõltub selle õnnestumisest,» ütles «Miriami» režissöör Mait Laas.

«Miriam» on esimene eesti film, mida on 20 000 euro ehk umbes 312 000 krooniga toetanud Euroopa Liidu audiovisuaaltööstuse arendamiseks loodud programm MEDIA Plus. Kokku kandideeris toetusele 574 erinevat projekti, millest väljavalituks osutus 251, «Miriam» teiste seas.
Tuumalu, T. (2003). Nukufilm teeb kaht uut filmi. Postimees, 6. märts, lk 18, ill.

2003. aastal alanud Miriami-lugude eesmärk oli teha lastele ja nende vanematele inimliku energiaga laetud lugusid, millest ei puuduks fantaasiast sündiv rõõm.

Kellele?
Filmi sihtgrupiks on peamiselt eelkooliealised lapsed, kelle kodumaal sajab tihti vihma ning kes kaminasse vaatamise asemel käivad kinos!

Mida need filmid lastele annavad?
Ootamatud sündmused, mis vahel külvavad segadust ning mida elu inimese teele tihti toob - leiavad alati lahenduse, kui olla ümbritseva ning kaaslaste suhtes tähelepanelik ning hoolitsev...

Mis teeb need filmid omapäraseks?
Neis ei ole midagi üleloomulikku. On vaid tavaline neljast inimesest ja kanast koosnev perekond oma igapäevaste väikeste toimetamiste ja juhtumistega. Nii nagu see elus on olnud ja ikka on.
Ainus, mis selles peres on tavapärasest teisiti - Miriami sõbraks on inimlikustatud iseloomujoontega kana. Neid kana iseloomujooni võib pidada tegelikult täiskasvanulikult asjaliku Miriami lapselike iseloomujoonte peegelduseks.

Miriami iseloomustus
6-aastane Miriam on eelkooliealine laps, kes oskab juba natuke lugeda ja kirjutada ning ning mõistab enese eest igati hoolt kanda, sest varsti tuleb ju kooli minna. Kuid kohati, tänu oma lemmiklooma kana soovidele ning ettearvamatutele toimetamistele, on Miriam sunnitud käituma kui lapsevanem. Tema võtab enda peale vastutuse ettevõetud asjade lõpuleviimise eest. Ta on alalhoidlik ning tähelepanelik ja hoolitsev ümbritseva suhtes, mõistab aimata teiste soove ning vajadusi ja üritab neid ka jõudumööda täita.Teatud situatsioonides on see Miriami nõrkuseks - ta on mängukaaslaste (kana ja väikevend) poolt mõjutatav, kes oma tujude ja hetkeemotsioonide ajel midagi pähe võtavad ja millel on vahel ettearvamatud tagajärjed. Kuid Miriamil on ausust olla vastutaja. (Miriam on 3-liikmelise kamba vanima liikmena "tarkuse" ja "mõistlikkuse" kahastus, võttes vanemate äraolekul üle nende rolli.) Miriam on vahel ka veidi uje - see omadus on päritud isalt...

Kana iseloomustus
Kana on lapsemeelsuse kehastus.
Kana on "käivitaja" - tegevusahela ellukutsuja...
Kana on Miriami kohatisele ujedusele kalduvale iseloomule vastupidiselt hüperaktiivne ning tasakaalutu ning seetõttu pidevalt pere tähelepanu keskpunktis. Kana on ettevõtlik ning kui ta ei suuda ise midagi hästi ellu viia, siis üritab ta tegevusse kaasa tõmmata Miriami. Kana kummalised, vahel melanhooliastki tingitud soovid panevad liikvele Miriami, kes sõpra üritab aidata. Kana on vahel ka unistaja ning Miriam, kes samuti kaldub unistama, mõistab kana tundeid ja soove ning üritab neid täita. Sellest tulenevalt käivitubki sekelduste ahel, mis vaatamata ebamugavatele situatsioonidele lõpeb siiski positiivselt.

Väikevend
4-aastane väikevend on Miriami ja kana kõrval kolmas peategelane, kes on haaratud erinevatesse tegevustesse. Ta on hakkaja ja positiivne tüüp, kes on virisemata nõus kõiges kaasa lööma ning abistama.

Isa-ema
Isa ja ema moodustavad kõrvaltegelaste paari, kelle suhtes on lastel suur respekt.
Allikas: Nukufilm

Katkeid intervjuust Mait Laasiga:

Kuidas Miriam sündis? Oled öelnud, et sinu tütre Laura sünd oli ka üks lastefilmisarja käivitamise põhjustest.
Laura sünd oli kindlasti üks motivaator. Paljudel Nukufilmi stuudio töötajatel olid sel ajal väikesed lapsed kodus või kohe ilmavalgust nägemas, ehk seetõttu oli ka stuudiol sisemine soov ja valmisolek teha lastele suunatud filmi.

Alguses pusisin ise filmi teemade kallal ning plaan oli need teostada lamenukk-tehnikas. Esialgu mõtlesime teksti edastada lauluna, siis pöördusingi Leelo Tungla poole, kes tuli lahkelt appi.

Kas ilma dialoogita lood olid kohe plaanis?
See, et me dialoogi ei kasuta, oli algusest peale selge. Küll aga palusime Leelol kirjutada laulusõnad, mis pidid loo kulgemist toetama, ja et lastelgi oleks tore kaasa laulda. Kuid see oleks komplitseerinud filmi levitamist – tõlkimist jne. Siis loobusimegi lauludest. Hiljem liitus meiega Peep Pedmanson, kes ideedest ja tekstidest kirjutas stsenaariumid kokku. Omaette eesmärk oli seegi, et Miriamit saaksid lavastada eri režisöörid.
/---/

Kuidas stuudiol endal ootused olid – et teeme umbes 20 filmi valmis, siis saab seriaali maailma telekanalitele müüa? Festivalidel käis ju iga osa eraldi.
Sarja pilootosa valmistamiseks saime Euroopa Media programmist toetust aastal 2004. Miriami filmid on olnud nõutud rahvusvahelistel filmifestivalidel ja minu teada on neid päris hästi müüdud ka telejaamadele. Sari valmib tavapärasest kauem, film filmi haaval, vastavalt EFI ja Kulka võimalustele seda toetada. Meie nukufilmid on pigem kvaliteetkäsitöö ja nende tootmine suurtes kogustes – nagu näiteks Cartoon Network sooviks – meie oludes üsna keeruline. /---/

Loe tervikintervjuud:
Tõnson, M. (2014). Miriami isa Mait Laas: hea film peaks andma elujõudu [Eesti lastefilmide sarjas ilmus Nukufilmi Miriami lugude DVD]. Eesti Ekspress, 30. jaan, lk 54

või tasulisest digilehest:
Miriami isa Mait Laas: hea film peaks andma elujõudu - Eesti Ekspress

Filmist kriitiku pilguga

Jürgen Rooste: „“Miriam” ja tema päkapikk on ses mõttes vahepäälne, Peep Pedmansoni ja Leelo Tungla käekiri justnimelt sellise seguna tuntav: absurd vs. põhimõttelised armsad lasteloo väärtused; plastiline paindumine välja reaalsest vs. lastelooloogika. Mait Laas on asja humoorikalt teostanud, aga kuulu poolest olla “Miriam” mõeldud sellise laiema turu sarjana, ühe üksiku loona jääb ta fragmentaarseks, kujud joonistuvad loo lõpuks parajasti välja. Nüüd saab nendega juba midagi teha.“

Tarmo Teder: „“Miriamile” andis MEDIA Plus 20 000 eurot arendustoetust, kavandatud sarja tahetakse telekanalitele müüa ja see plaan on hea. /---/
Mait Laas on teinud ühtaegu fantastilisi, segaselt eksperimentaalseid ja kongeniaalseid autorinukukaid täiskasvanud friikidele ning nendega ka kõrgeid auhindu korjanud. Kuid tema eelmine lastekas, pean silmas “Tulelaeva kulisid”, jooksis kinni. Vahest liiga ülemõtlev Laas saab animaintellektuaalidega kenasti hakkama, aga lastega maadleb edasi. Selget lõtvust ja tunnetuslikku rahu! Pole olemas alaealiste ega täiskasvanute kunsti, vaid kunst ja mittekunst.“

Jürgen Rooste: „Kunst, millele reageerivad lapsed ja täiskasvanud, mis neid sisimas natuke muudab. Tegelikult on “Miriam” armas lugu, mis sisaldab paar väga hääd-teravat nalja, kuigi kogu lugu natuke loksus. Kaader, kus Kass suleb jõulumuusikat mängiva maki, on žanrile (jõululugu) suunatud iroonia mõttes ülim.“
Rooste, J. ja  Teder, T. (2003). Barbi, Päkapikk ja Porgand [animafilmid "Barbarid", "Porgand", "Miriam"]. Sirp, 31. okt, lk 16.

Mart Rummo: „Mait Laasi ”Miriami jõulupäkapikk” paneb loodetavasti aluse Miriami-nimelisele tüdrukule pühendatud pikemale sarjale. Klassikaliselt perekeskne advendilugu jõulueelsel ajal apelsine sussidesse toimetavast päkapikust mõjub soojalt ja elutervelt.

Sündmustik hargneb kuue-aastase Miriami magamistoas, kus peamiselt tüdruku une ajal ajavad oma asju ta mänguloomad, vapper päkapikk, päkapikuga teadmatult konkureeriv Isa ja Väikevend. Kuigi loos pole palju uut, leidub seal küllalt mahedat vaimukust ja piisavalt vähe suhkrut (ka otseses mõttes: apelsin pro šokolaad), et rahuldada ka lapsvaataja vanemaid.“
Rummo, M. (2003). Päkapikk, porgand ja barbarid [animafilmid "Barbarid", "Porgand", "Miriami jõulupäkapikk"]. Eesti Päevaleht, 27. okt, lk 11.

Tiit Tuumalu: „Sestap nuputasid need Nukufilmi mehed, mis nad nuputasid, aga välja nuputasid. Võtsid appi Peep Pedmansoni ja Leelo Tungla ning panid filmi sisse 6-aastase Miriami (Mirjam oleks veel toredam) – üsna tavalise tragi ja heasüdamliku (eesti) tüdruku, kellel on väike hubane kodu ja tore perekond: väikevend, isa ja ema ning kana. Jah, just kana! Viimaste kohta üteldakse tavaliselt – eriti suured -, et tegu pole kodulooma, vaid mänguasjaga. Sama väideti, muide, Londiste, õige nimega Vandi (Iko Maran) kohta.
No aga kuidas saaks Londistet või Miriami kana mänguasjaks pidada, kui neil õnnestub ikka ja jälle normaalne elu ootamatult pea peale pöörata – mingi lihtne mänguasi ju seda ei suudaks!“
Tuumalu, T. (2009). Lotte sai enesele sõbraliku konkurendi [Miriami lood]. Postimees, 17. okt.

„Nukufilmitegelane Miriam on joonisfilmi-Lotte võimsa turunduse taustal küll üsna tagasihoidlik tegelane, aga Eesti lastele siiski päris hästi tuntud. /---/
Miriam on pisut kohmakam ja kodusem kui välismaised filmitegelased, aga see-eest kuskil stuudios füüsilisel kujul olemas ja seda võluvam. Võrreldes arvutil loodud kujutistega on käsitsi tehtud nukufilm otsekui käsitsi maalitud portselantass. Kodumaine ja oma pealegi.“
Leelo Tungal, Peep Pedmanson “Miriami lood” (2009). Eesti Ekspress : Areen, 13. nov.

Eesti film Eesti koolidesse

2004. aastal teostas Eesti Filmi Sihtasutus eesti filmide üldhariduskoolides tutvustamise katseprojekti.  Viie Tallinna ja viie Tartu kooli õpilased said näha valiku eesti filme (animafilmid “Porgand”, “Miriami jõulupäkapikk”, “Miriam mängib peitust”, dokumentaalfilmid “Söerikastaja”, “Palju õnne”, “Elav jõud” ja mängufilm “Sigade revolutsioon”). Üritus läks korda ning algaval õppeaastal käivitatakse programm “Eesti film Eesti kooli”. See tähendab, et Eesti üldhariduskoolidele saadetakse tunnis vaatamiseks just Eestis valminud filme.
Krabo, A.(2006). Eesti film Eesti koolidesse. Sirp, 1. sept, lk 6.

Eesti lastefilmide sari

3. oktoobril 2013 alustas ilmumist Eesti lastefilmide sari - põnevad, lõbusad ja õpetlikud lastefilmid 30 DVD-l, mis peaksid olema igas kodus! DVDd tulevad järjest poodides müügile koos Eesti Ekspressiga igal neljapäeval alates 3. oktoobrist. Nii 30 nädalat järjest. Sarjas on 60 lühianimafilmi, 4 täispikka animafilmi ja 16 mängufilmi. Filmid on valitud nii, et esindatud oleksid meie parimad filmitegijad, iga žanri parimad filmid, eri ajastud ja kõik meie tähtsamad lastefilmide tegelased.

Nukufilmi „Miriami lood“ on sarja 19. DVD, ilmunud 06.02.2014. Sellel on järgmised filmid:

Miriami jõulupäkapikk (2003)
Miriam mängib peitust (2004)
Miriami pesakast (2006)
Miriami teatriseiklus (2007)
Miriami piknik (2007)
Miriami värvid (2008)
Miriami katkine pilt (2009)
Miriami rohelised täpid (2012)
Miriami köögikombain (2012)
Miriami tuulelohe (2013)