Tantsib Tiit Härm (1975)

Filmi saamisloost

15.11.1973 sõlmib Tallinnfilmi toimetuskolleegium Paul-Eerik Rummoga lepingu stsenaariumi kirjutamiseks kontsertfilmile "Tantsija Tiit Härm", mis vahelduvalt esitaks lõike tantsija igapäevaelust ning puhast tantsu, ja tervikuna annaks tantsija Tiit Härmi loomingulise portree. Film on lülitatud Kesktelevisiooni 1974. a. tootmisplaani üleminevana 1975. aastasse.

24.06.1974 võtab toimetuskolleegium vastu Paul-Eerik Rummo ja Ülo Tambeki stsenaarse kavandi filmile "Tantsija Tiit Härm".

Kesktelevisiooni tellimusfilmide Loomingulise Ühenduse "Ekraan" toimetuse poolt tulevad mitmed märkused ja hoiatused stsenaariumi kohta ning soovitatatakse nendega kindlasti arvestada. Suund on kontsertfilmile, arutatakse teksti ja publiku sissetoomise vajalikkust, üleminekuid tantsunumbrite vahel, tähelepanu all ei ole moderntantsu osakaal filmis.
Tallinnfilmi toimetus arutab stsenaariumit tellija hinnangust lähtuvalt ning toimetaja Maris Balbat teatab kirjalikult koosoleku otsusest Kesktelevisioonile, mille peale saabub Tallinnasse 20. novembril Moskvast toimetaja Klara Ždanova vajalike muudatuste tegemiseks. Tellija võtab režiistsenaariumi vastu ja film läheb tootmisse.  

25.03.1975 Tallinnfilmi toimetuskolleegium vaatab monteeritud ja kokkusalvestatud heliga filmi kahel lindil.
Kirjas tellijale märgitakse, et film on õnnestunud kunstiteos. Katkendid ballettidest ja tantsunumbritest on valitud hea kunstilise maitsega, helilooja A. Marguste loodud varjundiküllane muusika ühendab tervikuks erineva kõla ja koreograafiaga numbrid, muusikaga harmoneeruv värvilahendus aitab avada Tiit Härmi artistlikku individuaalsust ning ning tutvustada vaatajale tema väljapaistvalt mitmekülgset talenti.

27.03.1975 näitab režissöör Ülo Tambek filmi Moskvas tellijale ja kirjutab seletuskirja sealsel arutelul väljendatud arvamustest:
- Film on mõeldud esteetidele, televisiooni auditoorium selleks küps ei ole. Soovitav oleks film varustada seletava tekstiga.  
- Klassikalise ja kaasaegse balleti vahekord on liigselt viimase kasuks.
- Märkused üksikute tantsude kohta:
"Daphnis ja Chloe" - tantsijate napp kostüüm riivab televisioonivaataja esteetilisi tõekspidamisi, stseeni tuleb lühendada.
"Põgusad hetked" - siluettlahendus vaieldav, liiga üldised plaanid - lühendada.
"Romeo ja Julia" - miks pole värviline? Fotod segavad.
"Joanna Tentata" - ristis kätega fotod ja ristiga preester kõrvaldada, sisu vajab selgitust, stseeni lühendada.
- Ettepanek: kas lühendada film nelja-osaliseks või filmida juurde klassikalist balletti ja varustada tekstiga. Muutmata kujul võib näidata ainult Baltimaade telvisioonis.

1. aprilliks pole Tallinnfilm ikka veel saanud kirjalikult tellija nõudmisi ja saadab telegrammi, kus palub  kiiresti saata protokoll põhjuste kohta, miks filmi "Tantsib Tiit Härm" vastu ei võetud, kuigi see oli tehtud vastavalt kooskõlastatud kirjanduslikule ja režiistsenaariumile.
Järgnevad telefonikõned toimetaja Klara Ždanovaga, teemaks filmi liiga moderne laad ja diktoriteksti puudumine, modernset balletti televisioonis näidata ei soovitata. Ülo Tambek väidab, et Tiit Härmi loominguline individuaalsus avaneb just nimelt kaasaegses balletis. Ždanova soovitab eelpool nimetatud lühendamiste arvel filmida metraaži säilitamiseks loodust või graafilisi lehti. Filmile tuleb lisada selgitav tekst, selle kirjutamiseks on Demidovi kandidatuur vastuvõetav. Nõutakse filmi paranduste tegemiseks komplekteerida "meeskond" tuntud koreograafiga Moskvast.

Telefonikõnes 8. aprillil nõuab "Ekraani" direktori asetäitja T. Ogorodnikova (toimetaja Klara Ždanova on vahepeal saanud karistuse, et ei reageerinud õigeaegselt sobimatule režiistsenaariumile), et edaspidi toimuvad kõik etapid isiklikult läbi tema kui juriidilise isiku. Film on tehtud liiga keerulises ja neile mittevastuvõetavas maneeris, vaataja ei saa aru.

11. aprillil teatab telegramm Ogorodnikovalt "Ekraani" esindajate Sokolovi ja Zolotovi saabumisest Tallinna.

Seltsimeeste V. Sokolovi ja A. Zolotovi poolt Tallinnas 28. aprillil 1975 filmi "Tantsib Tiit Härm" kohta esitatud nõudmised:
1. Ultramoodsa balleti mõju filmi lõpuosas tuleb lõhkuda, milleks on vajalik tantsude järjestust muuta.
2. "Joanna Tentatale" on asetatud liiga suur aktsent, selle vähendamiseks stseeni lühendada ja tema intensiivset värvilahendust muuta.
3. Kirjutada seletav ja kommenteeriv tekst, mida esitaks algul diktor, hiljem Tiit Härm ise.
4. Üleminekutes mitte kasutada nii palju Härmi isoheeliatehnikas portreid.
5. Jätta välja varietee-episood (värvilised diapositiivid), kuna "see pole ballett".
6. Vaidlus "Fresko" kombineeritud võtete ümber: miks on Härmi tantsu taustaks paekivisein? Miks kiire pealesõit sellele seinale? Miks ei võiks taustaks olla kaasaegne linn? Miks Härm jookseb põiki mööda lennuväljarada, aga mitte otse?
7. Tiitritest välja võtta Klara Ždanova nimi, kuna ta sai karistuse halva töö eest selle filmiga.
8. Filmi peab tellijale näitama peale paranduste tegemist kahel lindil.

9.07.1975 loeb Tallinnfilmi toimetuskolleegium filmi täiendatud ja parandatud variandi heal kunstilisel tasemel loodud teoseks, mis tutvustab vaatajale huvitavalt balletikunsti ning soovitab tellijal selle kahel lindil vastu võtta. Kunstinõukogu taotleb filmile II tasustamisgruppi.
Filmi tellija NSVL MN Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee võtab filmi vastu ja lubab NSVL teleekraanile.

Linastusluba

18.11.1975. ENSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee lubab linastada kogu Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajatult ballettfilmi "Tantsib Tiit Härm".

Tallinnfilmi annotatsioon

Ballettfilm, milles on jäädvustatud ENSV teenelise kunstniku Tiit Härmi repertuaari paremik ja tema loomingu biograafilisi momente. Tantsivad Tiit Härm, Elita Erkina, Riikiku Akadeemilise Ooperi- ja Balletiteatri Estonia balletisolistid ja balletitrupp.
Filmis kõlab A. Vivaldi, P. Tšaikovski, L. Minkuse, A. Adami, J.-K. Tolari, S. Prokofjevi, T. Albinoni, B. Bartoki, E. Tambergi, M. Raveli ja K. Slavicky muusika.

Allikad:
Filmiarhiiv, toimik  4731
Riigiarhiiv, ERA.R-1707.1.1465; ERA.R-1707.1.1466; ERA.R-1707.1.1467   

Filmist kriitiku pilguga

Lea Tormis: „Aga "Tantsib Tiit Härm" on ometi terviklik iseseisev film, mitte katkendid kultuurioo jaoks? Jah, muidugi - see on Riikliku Televisiooni ja Raadiokomitee tellimusfilm, mis üleliiduliselt ja võib-olla kaugemalgi hakkab tutvustama üht meie omapärast tantsijaisiksust ja ühtlasi balletikunsti võimalusi. See ei takista tal olemast ka tükk jäädvustatud kultuurilugu, täpsemalt balletiteatri ajalugu, sest tervik on kokku pandud tantsulavastuste ja lavaliste balletinumbrite katkenditest, säilitatud nii selle õhulise ja õhkuhajuva kunsti praegune esitajameisterlikkus kui ka meie tänane koreograafia. Filmi tänapäevast vaatamisväärtust see ei kahjusta. /---/

Sisemine dramaturgia, mille taotlusi võib aimata materjalide valiku põhjal, ja esialgset järjestust teades (pinge, dünaamika, psühholoogilise keerukuse järkjärguline kasv kuni kulmineerumiseni ja lahenemiseni finaali lennukistardiraja kujundis, raskustungi ületamises) teose lõplikus variandis kuigivõrd maksvusele ei pääse. Tutvustaval televisioonifilmil on oma nõudmised ja praegune palade järjekord, pakkudes küll vaatamisvaheldust ning -lahedust kontrastide kaudu, on kunstilisele struktuurile kahjuks tulnud. Sedalaadi tellimusfilm nõuab tavaliselt ka maksimaalset selgitavat informatsiooni, mis praktikas tihti tähendab muusika ja tantsu üleseletamist, diktoritekstiga katmist. Käesoleval juhul on leitud siiski päris hea lahendus: Tiit Härm räägib ise; tema tekst ja kõneviis pakuvad lisavärve kunstnikuisiksuse avamiseks, koos fotodega seovad eri palasid.“
Tormis, L. (1975). Ühest ballettfilmist, ka teatri filmimisest üldse. Õhtuleht, 7. aug.


Tatjana Elmanovitš: „Filmi "Tantsib Tiit Härm" väline vorm on meeldivalt lihtne. Režissöör Ülo Tambek allutab selle täielikult tantsule, püüdes filmi vältel avada RAT "Estonia" solisti T. Härmi tantsulisi võimeid, ampluaa ulatust. /---/

Balletiarvustajad on öelnud oma tunnustava sõna Tiit Härmi tantsu meisterlikkuse kohta. Meie ees on aga film oma probleemidega. Seesuguse filmi ülesanne on aga vähemalt kahene. Ühelt poolt kitsalt pragmaatiline, kunstiväline - jäädvustada ja tutvustada ("tiražeerida") artisti kunsti, teiselt poolt avada, teha nähtavaks tantsu olemuse uusi tahke, neid, mida pole võimalik tõdeda filmikunsti vahenduseta. Neist olulisim on ruumi ja tantsu plastilise joonise uus, ootamatu vahekord, mida me teatrilaval eales ei taju ega saagi ette arvestada - oodata. /---/

Filmis "Tantsib Tiit Härm" tehakse kõik selleks, et tuua esiplaanile tantsu interpreteerimise vahenditut akti ennast. Tantsu on filmitud nii, et tantsu sünd tungib läbi tantsuseade "suurde plaani". See annab filmile värskuse, nauditavuse.“
Elmanovitš, T. (1975). "Tantsib Tiit Härm". Noorte Hääl, 27. aug.

Tiit Tuumalu intervjuu Tiit Härmiga

70. sünnipäev võiks küll olla põhjus, miks korraks tagasi vaadata.
Oh… See on küll väga kena, kui keegi tervitab, aga… Ma väldin selliseid asju, kui vähegi võimalik. Minu mõtted sellel päeval on seotud hoopis vanematega. Vahel naljatades ütlen, et mis sünnipäev, et ma saan ju ainult vanemaks. Mulle pole seda vaja, aga minu vanemad… See on ju nende päev! Nemad sünnitasid siia maailma midagi uut.

Kui sageli te sellele mõtlete, mis oli?
Üldse ei mõtle. Teie pärast olen mõelnud, kui te mult seda intervjuud küsisite. Vaadake, mul on suur respekt teie vastu ja kui te kinnitasite, et seda on vaja…

On vaja. Kas te ei ole kunagi tänaval kuulnud enda kohta, et näe, Olaf Andvarafors läheb?
(Muheleb.) Kes see ütleski, et kunstidest kõige tähtsam on filmikunst?

Sellepärast ongi vaja. «Hukkunud Alpinisti hotelli» näidatakse mitu korda aastas – äsja jälle –, aga millal tuli viimati telerist «Tantsib Tiit Härm» – rohkem kui tund aega teie karjääri suurepärast jäädvustust? Kas noorem põlvkond üldse teabki, kui vägev tantsija te kunagi olite? Räägime siis sellest vähemalt.
Vist pole jah minu tantsu paremini üles võetud. Ma ise hindan seda, et seal on Goleizovski, Tšernõšovi, Murdmaa looming jäädvustatud – kõik olulised koreograafid minu karjääris. Ma mäletan, kuidas Grigorovitš (Moskva Suure Teatri peaballettmeister – T. T.) tahtis seda filmi spetsiaalselt vaadata. Siis ju plaate ei olnud veel, nii et ma tassisin rasked filmikarbid lennukisse ja sõidutasin need Moskvasse – täitsa oopus. Aga see oli ju Grigorovitš! Vaatas seda ihuüksi suures kinosaalis, tundus, et meeldis, mainis ainult, et noh, peab siis nii palju rääkima, kui võib tantsida… Tõsi, ma lobisen seal päris palju, aga aeg oli selline, et tuli puust ja punaseks ette teha, üle seletada, mis sa oma tantsuga öelda tahad. /---/
Tuumalu, T. (2016). Tantsib Tiit Härm - aplaus pool tundi. Postimees: Kultuur, 17. märts.

Loe lisaks:

Makarov, P. (2001). TIIT HÄRM: Ballett toidab mind ja täidab kogu mu elu. Persona.
https://docs.google.com/file/d/0B-0J6w1C63M8MUotWGlIazlXaGM/edit  (21.09.2015).

Laanem, T. (2002). "Tiit Härm - diktaator või tööhull?" Eesti Päevaleht, 9. nov.