Avaleht » Filmiliigid

Huviinfo

Filmist kriitiku pilguga

Krista Maajärv: „Aivo Spitsonoki film "Metsavennad voodi ees" jälgib metsavendluse uurijat Aino Leppa tema sihikindlal teel. Alguses võõrastavalt fanaatilisena tunduva vanaproua mõttemaailm muutub loo arenedes järjest köitvamaks ning tema missioon ja see, miks ta seda teeb, järjest mõistetavamaks ning imetlusväärsemaks. Autor laseb peategelasel kõik selle, mis pikkade aastatega ta hingele on kogunenud, ära rääkida, sest on ilmselge, et ta tahab kõigest jutustada, ning Spitsonok on temast filmi tehes andnud ta loole lihtsalt laiema kõlapinna ja kuulajaskonna. Proua Aino tegemiste jälgimise vahele on režissöör pikkinud lavastuslikke lõike metsavendadest metsas ning sinna juurde metsavendade mälestusi. Nende lõikude puhul on huvitavast ideest kiiruga üle joostud, sest vahepalad oleks kindlasti saanud teha palju põnevamalt, kui lihtsalt näidata mundris mehi metsas kõndimas ja punkris istumas. Selles filmis on emotsiooni ja mõtteainet, meie ette tuuakse ühe inimese elusaatus ja need valikud, mida ta on teinud, et nüüd siia hetke jõuda. Ja see ongi asi, mis muudab selle loo köitvaks - inimene.“  
Maajärv, K. (2006). "Eesti lugude" Eesti. Teater. Muusika. Kino, nr 7, juuli, lk 122-125, fotod.

Filmikangelane Aino Lepp

Üks Eesti teenekamaid lähiajaloo uurijaid Aino Lepp on sündinud 4. detsembril 1927 Pärnumaal Orajõe vallas. Elu jooksul on ta pidanud mitut ametit: olnud metsapraaker, spordiinstruktor ning kultuuritöötaja. Tema tõeline kutsumus on siiski olnud vaibumatu kirg ajaloo uurimise vastu.

Juba kaugel Vene ajal hakkas Aino Lepp välja selgitama oma suguvõsa genealoogiat. Nii teab ta praegu lugeda esivanemaid üles kümme põlve. Arhiivide vaikuses hakkas Aino ees aegamööda lahti rulluma ka üks teine maailm: teda köitsid jäägitult represseeritute saatused ja metsavendade vabadusvõitlus. Mida aasta edasi, seda kõvemini ta selle teemavaldkonna kammitsaisse jäi. Paar kuud tagasi pani ta punkti oma raamatule „Vabaduse hinnaks on elu”, mis jõudis oktoobris [2008] raamatukaupluste müügilettidele.

Üks põhjus, mis ajendas Ainot metsavendlust uurima, on kahtlemata asjaolu, et nõukogude võimuorganite repressioonide ohvriks langes ka tema enda metsavennast isa.

Aino Lepp on uurinud nõukogude okupatsioonivõimude kuritegusid ning metsavendade vabadusvõitlust tõelise pühendumusega. Ta on suutnud töötada arhiivides läbi uskumatult mahuka allikmaterjali ning kirjutanud üles paljude toonastes sündmustes osalenute ja nende sugulaste mälestusi. Selle hiigeltöö peale kulunud aega ja vaeva võib ainult ligikaudu ette kujutada. Oma raamatu tarbeks materjali ning tunnistajaid otsides on ta läbi sõitnud tuhandeid kilomeetreid.

Paar aastat tagasi näitas ETV sarjas „Eesti lood” Aino Lepast vändatud dokumentaalfilmi „Metsavennad voodi ees”. Ka mina nägin seda. Mäletan, et mõtlesin toona: mida küll seesugune imelik peakiri peaks tähendama? Siis jäigi see mulle selgusetuks. Alles nüüd, kui avanes võimalus seda Aino Lepalt endalt küsida, mõistsin, mida filmi autorid olid silmas pidanud. Nimelt on Aino Lepp metsavendlust uurides teemasse sedavõrd sügavalt sisse elanud, et metsavennad tunduvad tal uneta öödel sageli lausa voodi ees seisvat.
Kiiver, V. (2009). Metsavennad voodi ees. Elukiri, nr 2, lk 18-20, foto.

Aino Lepa raamatust „Vabaduse hinnaks on elu“

Lepp, A. Vabaduse hinnaks on elu. Tartu: Hotpress Kirjastus, 2008, 496 lk.

Teine, täiendatud trükk: [Tallinn]: Grenader, 2011, 520 lk.

Kordustrükk sisaldab 2008. aastal ilmunud esmaväljaandega võrreldes hulgaliselt täiendusi, autor on sellesse lisanud ka palju uusi varem avaldamata fotosid.

Aino Lepp on uurinud nõukogude okupatsioonivõimude kuritegusid ning metsavendade vabadusvõitlust innu ja pühendumusega kaugelt üle kahekümne aasta. Ta on töötanud arhiivides läbi uskumatult mahuka allikmaterjali, salvestanud ning kirjutanud üles paljude toonastes sündmustes osalenute ja nende sugulaste mälestusi ning kogunud fotosid.
Autor on kunagiste sündmuste jälgedes välja selgitanud hulgaliselt ühtviisi nii toonaseid kangelasi, represseerituid ja ohvreid kui nende jälitajaid, äraandjaid ja mõrvareid. Osa neist on veel tänagi elu ja tervise juures. Raamatu lisas on muude dokumentide seas avaldatud KGB Pärnumaa agentide nimekiri.
Aino Lepp pole ammustest sündmustest kirjutades tuginenud mitte üksnes inimeste mälestustele, vaid põhiliselt siiski arhiividokumentidele. Seetõttu on „Vabaduse hinnaks on elu” ka mitmekülgne ja äärmiselt usaldusväärne allikmaterjal. Esinduslik trükis sisaldab palju unikaalseid fotosid, põhjalikku allikate ja 1500 nimest koosnevat nimede registrit, lisatud on inglise- ja venekeelsed resümeed.
„Vabaduse hinnaks on elu“ pole siiski pelgalt kuiv arhiiviandmete ümberjutustamine. Autor on lisanud teose faktoloogilisele osale isikupärasel viisil ka ilukirjandusliku mõõte, olles vorminud kogu materjali emotsionaalselt äärmiselt haaravaks lugemisvaraks. Mis muidugi annab omakorda tunnistust tema silmapaistvast kirjanduslikust andest.
http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/vabaduse_hinnaks_on_elu/804566 (6.06.2013).


Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm