Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Filmi nimi:

Märksõnad:

Filmi liik:

Kohad ja objektid:

Žanr:

Sündmused:

Tootmisaasta:

Asutused filmis:

Tootjad:

Isikud filmis:

Näitlejad:

Piirdaatumid:

Filmitegijad:

Sulge detailotsing

Avaleht » Filmiliigid

Metsade taga (1981)

Dokumentaalfilmid Kestus: 16:59

Sisukokkuvõte

Vaade koidupunas Iisaku alevile. Vaikselt kõliseb tuulekell. Naine tõuseb mööda kirikutorni treppe, torni aknaluugid lükatakse lahti. Näeme väikest asulat siin metsade keskel, teeme tutvust Iisakuga.
Kohaliku kultuuriloo uurija, näitleja Helend Peep räägib Iisaku ajaloost ja nimetekkest. Kõndides Iisaku kalmistu lumisel jalgrajal, möödub H.Peep iidsetest rõngasristid ja seisatab kalmude vahel. Ta pajatab legende oma sugupuu eelkäijaist ja tutvustab siinse ärksa vaimuga kultuurihuvilise rahva lugu.
Rahvamaja trepilt pühib noor klubijuhataja Juta Savi lund. Kaevab rohkes lumes jalgrada, viib puusületäie tuppa. Tema on siin üles kasvanud ja süda kutsus siia ka tööle. Klubi saalis on Juta Savi juhendamas laste peotantsurühmade treeninguid. Ta on veendunud, et lastel peab olema koht, kus käia väljaspool kooli, see arendab esinemisjulgust ja laiendab silmaringi.
Mees toob hobuse tallist välja ja rakendab hobust saani ette. See on metsavaht Eduard Prodel, kel töö kõrval on jätkunud aastakümneiks laululusti segakooris osalemiseks.
Õhtuhämaruses istub talutoas laua taga vana põllumees Albert Päll ja mängib kandlel Robert Theodor Hanseni "Ema süda". Ta räägib muusikast oma elus, kandlemängust, nüüd ka puhkpillimängust orkestris. Puhkpillilooga jõuame Iisaku klubi trepile, kus spaleeris seisev orkester juhatab meid majja. Kaamera liigb nende vahelt läbi, piiludes järgemööda uste vahelt sisse - laulukoori proovi, neidude tantsutreeningusse, klubi lavale, kus hoogne rahvatants, tagatuppa bändiproovi.
Iisaku kultuurielu kunagine juht Magnus Oskar Siiak, lehitseb klaveri taga noote ja meenutab isetegevust 1930ndatel.
Lumisel metsateel sõidab saan, hobuse jalad sumpavad sügavas lumes. Saanis istub Eduard Prodel ja räägib kooslaulmise rõõmust, inimeste vajadusest ühiste tegevuste järele. Aga siin, metsade vahel ja looduse keskel on kõige kaunim muusika. Oska ära tunda ja kuulata.