Tants aurukatla ümber I jagu (1987)

Ago Ruus:

Traadi teose muutis Ruusi meelest filmimeeste jaoks kütkestavaks selle ülim filmilikkus. “Aga eks Traat olegi ju kõrgharidusega stsenarist.”

Ruus möönab, et “Tantsu aurukatla ümber” tegemisel läks suur osa energiast selle peale, et ajastud, mida film kajastab, oleksid ka visuaalselt selgesti eristatavad. Jääksid ürgsed väärtused – maa ja maastikud.

“Teine asi, mille peale rõhusime, oli aurukatel. Kuidas seda läbi filmi eksponeerida. Inimesed tulevad ja lähevad, käivad sõjas, saavad surma, aga aurukatel aianurgas püsib. Selles mõttes on lugu mitmetahuline, Mats Traadile iseloomulikult on püsiväärtused paigas. See pole lihtsalt ühe pere, vaid kogu rahva lugu. Lõpus kerkib vana aurukatel üles. Tõuseb, tõuseb ja siis kaob. Seda kohta Traadil polnud, selle mõtlesime ise juurde.”

Filmitegijate suureks õnneks elavad tänini seal lähedal kaks vana põllumajandustehnika taastajat ja kogujat – üks Ilmatsalus, teine Elva lähistel.

“Nemad oma masinatega olid kogu aeg meiega, teisiti see polnuks võimalikki,” ütleb Ruus. “Heino Prostile kuulus peale peksugarnituuri ka vana Deeringi traktor, mis samuti filmis usinat kasutamist leidis. Ja kus see katel küll rändas! Esimene stseen on ju tehtud lausa Tartu tänaval. Siis Otepääl kiriku lähedal, kus matuserong ja katel kohtuvad, kirikuõpetaja Arvo Kruusement kõige ees.”

Fimi lõpuosaks Kaljo Kiisa ja Ita Everiga valmistusid tegijad ette tükk aega. “Need kaadrid on filmitud hoopis Tallinna lähistel Ruilas. Vana Pärnu maan­tee äärest leidsime ühe vana talu. Selles osas tegi ilusa etteaste ka kadunud Sulev Luik.” /---/

Võtetest ja võttepaikadest täpsemalt:
Palli, I. (2012). Uskumatu, et nii vähese raha eest kõik käima sai – aurumasinad ja rahvamassid.  Maaleht, 08. juuni. http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/uskumatu-et-nii-vahese-raha-eest-koik-kaima-sai-aurumasinad-ja-rahvamassid.d?id=64505906 (6.12.2012).

Samuti:
Kivimaa, E. (2011). „Tants aurukatla ümber“: süümepiinad ei lasknud uinuda. Rmt: Peeter Simm. Eesti filmi partisan. Tallinn: Menu Kirjastus, lk 98-101.