Avaleht » Filmiliigid

Memento! (1966)

Dokumentaalfilmid Kestus: 19:59

Huviinfo

Autor kavandatavast filmist

Ülo Tambek: „Mitmes filmis on kavas jutustada ajaloolistest sündmustest. Üks vähe uuritud peatükke Isamaasõja ajaloos on kaitselahingud Eesti saartel 1941. a. sügisel. Peajõududest ära lõigatud, peaaegu kindlasse surma mõistetuna, pidasid rannapatareide väikesearvulised meeskonnad vastu nädalaid ja isegi kuid. Nad tegutsesid kontaktis Leningradi kaitsjatega ja pidasid kinni arvukaid vaenlase jõude. Nendele legendaarsetele kangelastele pühendatud film on lülitatud temaatilisse plaani pealkirjaga «Saarte kaitsjad».“
Tambek, Ü. (1966). Mitmekesine tööplaan [stuudio Tallinnfilm dokumentaalfilmdest]. Sirp ja Vasar, 21. jaan.

2.12.1966 teeb Tallinnfilmi direktor N. Danilovitš kokkuvõtte filmi "Memento!" tulisest arutelust Tallinnfilmi Kunstinõukogus ning esitab Moskva Kinokomiteele ettepaneku kinnitada filmile II kategooria  ja võtta film vastu üleliidulisele ekraanile.
Allikas: Eesti Filmiarhiivi filmitoimik nr 1714.

Filmist ajakirjanduses

„Stuudiol «Tallinnfilm» on valmimas uus dokumentaalfilm «Memento!», mis on pühendatud Suure Isamaasõja ajal Eesti saarte kaitselahinguis langenud kangelastele. Kuid film ei ole puhtal kujul jutustus sõja ajast. Ta kujutab saarte elu ka tänapäeval, räägib saarlaste töödest ja tegemistest. Ning nähes nende inimeste küllaltki karmi argipäeva, jääd tahes-tahtmata uskuma, et just sellised inimesed olid suutelised vastu hakkama esimeste lahingupäevade koletuslikule jõule. Filmi stsenaariumi autor ja režissöör on Ülo Tambek, operaator Toivo Kuzmin. Kinokülastajad näevad filmi «Memento!» veel käesoleval aastal.“
Tooming, P. (1966). Stuudiol «Tallinnfilm» on valmimas uus dokumentaalfilm «Memento!» Sirp ja Vasar, 4.  nov.

Leo Ilves Tallinnfilmi dokumentaalfilmide festivalist Rakvere Filmiklubis 1967: „Sel õhtul olid Rakvere kinos "Lembitu" kavas "Tallinnfilmi" möödunud aasta dokumentaalfilmid. Valminute seast paremad, nagu kuulutas ka reklaamtahvel, sest oma aastatoodangust oli stuudio juba ise valiku teinud.

Filmide vaatamise kõrval kujunes siin peamiseks nähtuseks arutamine ja sellele hinnangu andmine. Üldisel hääletusel, kus igaüks ligi kahesajast kohaletulnust sai ühtlasi žürii liikmeks, selgus Rakvere rahva arvamus, millist "Tallinnfilmi" dokumentaalfilmi pidada parimaks. /---/

Möödunud aasta septembris ilmale tulnud Rakvere filmiklubi saigi õigupoolest esimeseks omataoliseks vabariigis. Kinematograafiakomitee vaneminspektori Vaike Kalda ja kohalike aktivistide eestvõtmisel loodud klubi ümber on tänaseks koondunud juba kaks ja poolsada filmihuvilist paljudelt elualadelt. /---/

Peamisteks filmideks, mille ümber kõige rohkem arvamusi vahetati, kujunesid aga "Memento" (rež. Ü. Tambek) ja "Anton Starkopf" (rež. Kasesalu).

Arvamused parima filmi kohta võttis kokku hääletamine: "Anton Starkopf" - 113 häält, "Memento" - 50.
Ilves, L. (1967). Rakvere 1967 [stuudio Tallinnfilm dokumentaalfilmide arutelult Rakvere Filmiklubis]. Noorte Hääl, 17. veebr.

Jaan Ruus: „Ja nõnda on ta [Ülo Tambek – toim] märkamatult saanud viiekümneseks.
Ent režissöörina kuulub ta noorte hulka, sest selles ametis on ta olnud alles kuus aastat. Arvatavasti algas see nii.

1922. sündis Elmar Tambekil poeg, kes pandi, kui aeg kätte tuli, Gustav Adolfi gümnaasiumi. Lahvatas Teine maailmasõda, mis sai meile Suureks Isamaasõjaks. Gümnaasiumi lõpusõrmuse äsja kätte pannud noormees läks sõtta, kolmandat päeva üheksateistkümnene. Lahingud Eesti Laskurkorpuses seljataga, astus too noormees suurtükipatarei komandörina võiduaastal 1945 NLKP liikmeks. 1952. a. lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli võõrfiloloogina. Pärast seda — ajakirjanik «Õhtulehes», siis dispetšer Vineeri- ja Mööblivabrikus. Aasta 1954 märgib Tambeki «Tallinnfilmi» tulekut. Temast saab peatoimetaja dokumentaalfilmide ja filmikroonika alal, läbeb olla sel ametikohal pikka aega, elab üle vahelduvad ajastumoed, sõidab Eestimaa läbi, säilitab terava pilgu, juurdleva ja iseseisva mõttelaadi ning kirjutab (nüüd juba mitte enam kahasse) oma esimese filmistsenaariumi agronoomist ja zootehnikust (leksikonides märgitud: 1961 — «Maa sool»).

1966. aastal läheb üle tänasele ametile. Debüteerib 43-aastaselt dokumentaalfilmide režissöörina. «Memento!», mõtisklus viimase sõja kestusest meie teadvuses, tollal värskelt mõjunud tähelepanekute rida Eesti saartelt, sujus üldisesse eesti dokumentalistika uuenemisse kuuekümnendate aastate lõpul.“
Ruus, J. (1972). Noor režissöör - 50! [Ülo Tambek]. Sirp ja Vasar, 30. juuni.

Enn Säde: „Mis võimalikesse filmimaterjalidesse puutub, siis siin jääb meie abistaja vastuse võlgu ja sestap läheme Mišaga Leningradi kroonikafilmide stuudiosse. Äkki on mõni vana rindeoperaator veel elus, sest  nimelt selle stuudio mehed olid 1941. aastal filmimas Tallinnas ja laevade peal? Meie režissöör Ülo Tambek oli 1966. aastal just siit saanud pika filmilõigu sõjalaevadest Tallinna reidil oma dokfilmile „Memento”. Kuuleme küll üht-teist nendest operaatoritest, kellest paraku kaks või kolm hukkus laevadel, ilmselt koos kaamerate ja võetud filmilindiga, aga muud sealt teada ei saa.“
Säde, E. (2010). Kas liiga palju ajalugu? [Ideest teha filmi 28. ja 29. augustil 1941. aastal Soome lahel toimunud tragöödiast, kus hukkus 66 sõja- ja kaubalaeva ja tõenäoliselt umbes 18000 inimest]. Sirp, 19. nov.


Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm