Avaleht » Filmiliigid

Meie Artur (1968)

Dokumentaalfilmid Kestus: 54:54

Huviinfo

Stsenarist Mati Põldre filmi saamisloost

Olete ka dokumentaalfilmi “Meie Artur” looja, mis ajendas selle linateose?

1967. aastal kutsus Grigori Kromanov mind oma esimese dokumentaalfilmi operaatoriks. Tegime kaameraga kaasa Arturi suvetuuri Eestis. Nägime seda pöörast menu kõik 17 kontserti järjest.
Rahvamajad ja kolhoosikeskused olid viimase kohani kuulajaist tulvil. Artur laulis, säras ja kirus nõukogude võimu. See meeldis rahvale veel rohkem. “Mul ei ole karta midagi, olen oma aja ära istunud,“ rääkis ta meile õhtuti. Siis sündiski mõte peale laulude filmida üks pikem jutuajamine Arturiga. Sellest sai 1968. aastal film “Meie Artur”.

Joon, Silja. Filmimees meenutab Artur Rinnet [Mati Põldre meenutab] 05.10.2010
http://parnu.postimees.ee/322221/filmimees-meenutab-artur-rinnet

Filmist ajakirjanduses

Valdeko Tobro: „Tänapäeval on dokumentaalfilm mitte niivõrd tegelikkuse, ühiskonna elu nähtuste peegeldamise, kuivõrd a k t i i v s e  a n a l ü ü s i m i s e  vahend. Tänapäeva dokumentaalfilm on tihtipeale omapärane süntees sotsioloogilise uurimise elementidest ja poeesia elementidest. Eesti dokumentaalfilmikunsti ilmus see progressiivne arengusuund 1968. aastal. Tõsi küll, üksikuid katseid teatud probleemide uurimiseks on meie tõsielulises ekraaniloomingus varemgi ette võetud /---/. Kuid reaalsuse analüütilise uurimise  t e n d e n t s i s t  võime rääkida alles läinud aastast alates, millal jõudsid ekraanile G. Kromanovi ja M. Põldre „Meie Artur“, R. Karemäe ja M. Põldre „Perpetuum mobile“ (ETF) ning E. Vetemaa ja A. söödi „511 paremat fotot Marsist“ (TF). Nimetatud kolmes dokumentaalteoses on elulise materjali jäädvustamise objektiivsus oskuslikult ühendatud selle materjali tõlgendamise veenvusega, uurimuslikkus lahutamatult seotud kunstilisusega.

Kõige kaalukamaks nende hulgast oli „Meie Artur“. Võtnud oma uurimisobjektiks populaarse isiksuse, laulja Artur Rinne, on autorid suutnud peale objektiivse portree loomise temast süveneda veel mitmetesse probleemidesse, analüüsida kompaktselt inimese ja ajastu vahekorra keerulisi seoseid.“
Tobro, V. (1969). Eesti tõsielufilm eile ja täna [filmidokumentalistikast]. Sirp ja Vasar, 18. juuli, lk 2-3.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm