Maimu (2004)

Režissöör kavandatavast filmist

Maimu vanem õde Liisa on oma valikud juba teinud. Ta elab Tartus ja õpib Tartu Kõrgemas Rakenduskunsti koolis. Veidi aega vanemate kodunt eemal olnud, värvis Liisa kõik oma riided mustaks (ta on tulevane tekstiilikunstnik), samuti juuksed ja küüned, ja nüüd oma sõnul on ta satanist... Maimu satanist ei ole. Ta on lihtsalt üks väga andekas ja hakkaja tüdruk. Tundub, et Peterburi meeldib temale rohkem kui Tartu. Enamik sõpru elab siiski siin – mitte Eestis, kuigi parim sõbranna Kerlin käib Tallinna koolis. Kerlin on aasta Maimust noorem. Tema alles õpib vene keelt. Vaatamata sellele, et tema vanemad elavad lahus ja tema kodu on isa juures „lollidekülas”, on ta samasugune „taibu” nagu Maimu. Tema hobiks on psühholoogia. Ega nad tihti ei kohtu – mõned korrad aastas. Vahel Eestis, vahel Piiteris ja alati on see mõlema tüdruku jaoks sündmus.

Maimu ema Liina Rootalu elab Peterburis juba ligi 20 aastat ühes väikeses 19. sajandi lõpus ehitatud üürimaja kahetoalises üürikorteris. Tema roll perekonnas on olnud laste kasvatamine ja kodu eest hoolitsemine. Just Liina eestvõttel kõneldakse kodus omavahel eesti keelt. Venelasi nimetab ta sõnaga „nemad”. Peterburis on Liina uurinud kohalike eestlaste elu-olu ja on aktiivne kohaliku Eesti Seltsi tegelane. Siin käib ka Maimu rahvatantsuringis. Maimu isa Juri Berezkin on dissidentliku minevikuga tuntud vene ajalooteadlane, antropoloogiaprofessor. Kord ametialasel arheoloogilisel ekpeditsioonil Turkmeenias kohtas ta ühte eesti soost naist – Liina Rootalu. Nüüd on neil ühine pere ja kaks kodu. Üks Pukas, kus Liina ema elab, teine Peterburis ja aasta on peres rangelt pooleks jagatud. Täpselt pool aastat talvekuudel elas Maimu koos ema ja isaga Peterburis, kus õppis eragümnaasiumis, teine pool aastat veedeti Pukas, kus sai eesti keeles ja eesti õppekavade järgi õpitud. Peale emakeele valdab Juri veel viit võõrkeelt. Lihtsalt Juri on ka selles vallas andekas.  Eesti keele õppis ta selgeks “Tõde ja õigust” paralleelselt kahes keeles lugedes. Just tema õlgadel on pere toitmine ja selle ülesandega saab ta hästi hakkama, samuti pilafi tegemisega, mille ta Kesk-Aasia ekspeditsioonidel ära õppis ja külaliste puhul alati ise tillukeses köögis valmistab.

Kerlini ema Ene on Siberi eestlane. Ta räägib eesti keelt kerge aktsendiga, kuid peab ennast puhtaks eestlannaks. Need on  inimesed, kellega filmi jooksul tegemist tuleb. Kohtadeks on Peterburi ja Eesti. Tegelikult see, mida Peterburi pakub – puudub Eestis, ja vastupidi, mida pakub Eesti – puudub Peterburis. Muuseumid, kontserdid ja huvitavad loengud (sealhugas ka Juri Berezkini omad) on Peterburis. Maailma kultuuri esindades on Peterburi siiski ennekõike vene linn. Millisena tunneb Maimu selle linna elanikke? Rabade vaikus, kalurite kuurid ja suvise Tallinna täiesti tühjad öised tänavad on Eestis. Kellena tunneb Maimu ennast Eestis? Külalisena, kes vahel vanaema vaatamas käib või siiski ühena paljudest eestlastest? Need oleks põhilised küsimused, millele film vastust otsiks.

Allikas: EFI