Avaleht » Filmiliigid

Magus planeet (1987)

Animafilmid Kestus: 08:04

Huviinfo

Filmi valmimine

Kinostsenaariumi valmimine: 03.12.1986
Filmi ettevalmistusperiood: 06.01. - 08.03.1987
Võtteperiood: 09.03. - 08.05.1987
Montaaž: 09.05. - 30.06.1987
Üleandmine: 1. juuli 1987
Filmi maksumus: 45 500 rubla
Venekeelse dublaaži valmimine: 09.07. - 22.07.1987
Linastusluba filmile alates 28.07.1987: filmi võib demonstreerida NSV Liidu kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajata.
Allikas: Rahvusarhiiv ERA.R-1707.1.2644 Nukufilmi "Magus planeet" loomingulised lepingud, aktid, eelarve, kalkulatsioon.

Filmi arutelult Tallinnfilmi kunstinõukogus

3.07.1987

S. Kiik: Tegemist on A. Ahi loomingus ühe huvitavama filmiga. Tore on kunstnikutöö, nukkude liikumine, samuti muusika, mis toetab dramaturgiat. Film pole siiski päris veatu.

P. Pärn:
Film jättis hea mulje, eriti lõpuosa, kus maailm hakkas juba käest minema. Head olid suured plaanid. Lugu ise oli terviklik, ei veninud. Arvan, et kanderaamiga meeste osa oli liigne, samuti tundus sõda veidi üleliigsena. Loodusvarade kulutamist näen siin söömisena ülekantud tähenduses. Maailma ammendumine oleks loogiline olnud. Meie jääme prügimäele edasi, aga õunaussil on võimalik teisele õunale edasi kolida.

E. Siimer: Tänu lõpu apokalüpsisele tundub huvitava filmina. Vastandatud on optimistlik start ja tõepärasus. Meeldivad suured plaanid, uss ise on leidlikult tehtud, tehniliselt täiuslik, võimaldades luua huvitavaid ilmeid.

R. Raamat: Tõstan esile kunstnikutöö. Meeldib õuna kui mudeli leidmine. Üheks käivitavaks vedruks filmis on ahnus, teiseks vajadus, montaažis oleks üleminek võinud sujuvam olla. Aarne Ahile on see õnnestunud film suureks sammuks edasi.

R. Karemäe: Filmi on huvitav vaadata, sest iga kaader on täis tegevust, tekkiv üldmulje hoiab enda kütkes kogu filmi vältel.
Allikas: Rahvusarhiiv ERA.R-1707.1.2643 Nukufilmi "Magus planeet" stsenaariumid, leping, kunstinõukogu protokollid ja otsused.

Arvamusi filmist

Läti kriitiku Agris Redovicsi ettekandest Kinomajas 

Üht gruppi („Serenaad“, „Miks puud ei kõnele“, „Magus planeet“ ja „Sõda“) iseloomustab kriitik kui filme-mõistujutte, mis erineva tehnika, vaimsuse ja leidlikkusega väljendavad üht üldtuntud ideed. /---/

Mitte alati ei rikasta sedalaadi filmid meie vaimset maailma. Niisugused romantilised konstruktsioonid selgelt piiritletud hea ja kurjaga, apelleerides vaataja halemeelsusele ja identifitseerumissoovile, ei lisa tihti uut tõde. Enamasti peetakse sobivaks esitada selliseid elustatud esemetega lavastusi koledas tühjas ruumis. Sellised filmid jäävad etüüdi, harjutuse tasemele, mis väljendavad: seda tuntud tõde saab öelda ka niimoodi. Nõnda jäävad nad mänguks mängu pärast.
„Magus planeet“ on tehtud küll keerukamate vahenditega (film näitab, kuidas me ise uuristame maailma, milles elame — M. B.), teos sisaldab hoiatust ja esitab globaalseid  hirme, kuid ei tõuse kõrgemale selle näitamisest. Siin on palju efektsust, kuid vähe mõtet.
Balbat, M. (1988). Omaenese edu auras [1987. aasta eesti multifilmide arutelu kokkuvõte]. Sirp ja Vasar, 13. mai, lk 7.

Jaan Paavle: „“Magus planeet“ sai valmis 1987. aastal, mil kogu inimkond oli teadvustanud globaalsete probleemide ainuvõimaliku lahendusviisi: üht või teist ökokriisi vältida, leevendada või ökokatastroofide tagajärgi kas või osaliselt kõrvaldama peaks üheaegselt maakera eri paigus. Üks õunauss võib hävitada terve planeedi. Kuid mõtlematu õunausside hävitamine viib samuti ökoloogilise tasakaalu rikkumiseni. Seega on tegemist omapärase hoiatusfilmiga.
Esimene, mis filmi vaadates tähelepanu vääris, oli Mati Küti kunstnikustiil, mis väga hästi haakus Toomas Kalli väljamõeldisega.“
Paavle, J. (1989). Allegooriline eluteater nukkude esitluses [Aarne Ahi animatsioonfilmidest, seisuga 1989. aasta suvi]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 23-27.

 

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm