Supernoova (1965)

Ago-Endrik Kerge: See oli minu esimene filmitöö

Kuidas tol ajal vaid 26aastane Ago-Endrik Kerge “Supernoovasse” peaosa sai, tundub talle endalegi siiani uskumatu.

“Ei mäleta, kuidas lugupeetud režissöör Käsper mu sinna valis. Näitlemisest oli mul siis veel vähe aimu. Tean, et oli teisigi päris huvitavaid kandidaate – näiteks Paul-Eerik Rummo.”

Kerge mäletab, et Käsper oli tolles ajas väga edumeelne, suure jutuga mees, kes rääkis palju, aga tulemust eriti polnud.

“Mina pidin mängima noort astronoomi, õigemini üliõpilast, kes oli observatooriumis praktikal. Noormees teeb öösel tähistaevast foto ning usub, et on sattunud supernoova peale. Lahti läheb tõeline trall! Observatooriumis töötas aga eakas professor, kelle eluunistus oli avastada kord supernoova. Nüüd sai aga sellega hakkama hoopis keegi nolk.

Noormees oli oma avastusest nii vaimustatud, et lasi observatooriumist jalga ning hakkas pidu pidama. Pärast aga selgus, et tegu polnudki mingi supernoovaga.”

Tol ajal oli väga populaarne Vene film “Ühe aasta üheksa päeva”. Kerge meelest pidi “Supernoovast” saama tolle filmi Eesti variant. “Aga ei saanud,” ütleb Kerge.

“Mäletan, et mulle ei meeldinud, kuidas meie sõnateatri näitlejad näitlesid filmis nagu laval. Ning oma arvates püüdsin ma seal olla pisut loomulikum.”

Filmi võtted kestsid Kerge mäletamist mööda mõne kuu, märtsist 1965 sama aasta suveni. Osatäitjad ja võttegrupp elas peamiselt Tartus, sealt käidi siis Tõravere vahet.

“Kiita see film kriitikutelt küll ei saanud,” ütleb Kerge. “Nagu vist ükski Käsperi linateos, mis valmis pärast “Supernoovat”. Võtete ajal nägin sageli, kuidas mu kogenud kaasnäitlejad muigasid. Sel ajal kui mina algajana püüdsin kõike teha nii, nagu režissöör ütles.”

Palli, I. (2011). “Supernoovat” oodati suure põnevusega. Maaleht, 26. märts.