Avaleht » Filmiliigid

Lumeveski (1970)

Lasteraamatu Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid ainetel

Animafilmid Kestus: 18:18

Huviinfo

Fakte filmi valmimisest

Filmi ettevalmistusperiood: 25.02. - 05.04.1970
Võtteperiood: 06.04. - 03.07.1970
Montaaž: 01.10. - 30.10.1970
Filmi üleandmine: 30. oktoober 1970
Filmi maksumus: 40 225 rubla

Linastusluba nr MB-09447 väljastati filmile 20.11.1970: filmi võib demonstreerida Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajata.
Allikas: Riigiarhiiv ERA.R-1707.1.1151 Nukufilmi "Lumeveski" põhidokumentatsioon.

Filmi arutelult Tallinnfilmi Kunstinõukogus

10. november 1970

Kiik: Film "Lumeveski" on tehtud Kalju Kangru auhinnatud lasteraamatu "Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid" alusel. Mulle paistab, et uut filmi tuleb viimaste aastate nukufilmitoodangu taustal hinnata õnnestumisena ja Heino Parsi senises loomingus asetaksin ma selle filmi kahtlemata tugevamate hulka. Üsna püüdlikult on töötanud nukujuhid ja enamasti on see ka head vilja kandnud. Ei saa midagi halba öelda ka filmi kujundusliku külje kohta. Mitte kõik pole küll õnnestunud ja nii välja tulnud, nagu kavatseti, kuid üldmuljet see ei muuda.

Remmelgas: Tore pilt. Pars on alati hädas olnud dramaturgiaga, kuid selles filmis on see leitud. Lugu on ära jutustatud täiesti kaasaegse muinasjutu laadis. Kui otsida, võib ka üksikuid puudusi leida, siiski on film I kategooria vääriline.

Allikas: Riigiarhiiv ERA.R-1707.1.1150 Nukufilmi "Lumeveski" toimik T-25.

Katke intervjuust Heino Parsiga

Nukufilm sündis lastefilmina. Sa oled meie režissööridest üks väheseid, kes lapsele alati truuks on jäänud. Miks?
Teatud mööndusega võiks öelda, et animatsioon on kõige subjektiivsem filmikunstiliik. Põhimõtteliselt võib ruumilises animatsioonis materjaliseeruda igasugune fantaasia, piire pole. Mina nägin selles eelkõige võimalust lapse tunde- ja mõttemaailma rikastamiseks, muinasjutu loomiseks. Võib-olla on minus endas midagi lapsemeelset? Oma viimase filmi "Päkapikud piiluvad" (1990) tegin kõige väiksematele, mudilastele. Animatsioon on valdkond, millest paari-kolme aastane laps võiks saada oma esimesed kunstielamused, kahjuks tehakse neid filme väga vähe, selles eas lapsele ei jätku repertuaari, pole, mida näidata.

Sa oled üle elanud raskeid aegu. Mis sind on aidanud iseendaks jääda?
Eesti talutares oli puhaskamber. See oli ruum, kuhu saabastega ei mindud, seal hoiti perekonnapilte, ristiti lapsi ja toimusid üldse pere kõige pidulikumad sündmused. Niisugune puhaskamber peaks olema iga inimese hinges, sellest piisab, et üle olla hädadest ja muredest, mida elu kaasa toob, ja vastu panna igasugustele "-ismidele", mis inimest ahistavad. Headus kannab siinilmas kõige suuremaid intresse.
Kiik, S. (1995). Vastab Heino Pars. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 3-15.   

Filmist ajakirjanduses

Sergei Assenin: „Heino Parsi looming ei piirdu kaugeltki mainitud otsingutega, see on mitmetasandiline, areneb eri suundades ja žanreis. Ta armastab ka traditsioonilist muinasjuttu. Tegelased «Lumeveskis», mille režissöör lõi K. Kangru teose «Timbu-Limbu ja lumemöldrid» aineil, tüpaaži ja väljendusrikkuse poolest erakordselt originaalsed nukud, asuvad linna teekonnale, et äratada unest lumetegijad — halli habemega hiiud, kelle kurjad vaimud on ära nõidunud, ja anda talvele tagasi ta endine veetlus ning ilu.“
Assenin, S. (1977). Pürgimine mitmekesisuse poole [Eesti multifilm 20-aastane]. Sirp ja Vasar, 25. nov, lk 6-7.

Vaike Kalda: "Sobivaimad filmid koolieelikutele ja kuni 4. klassi õpilastele on multifilmid, milles sageli puudub tekstiosa. Lapsi köidavad ka filmmuinasjutud ning lühemametraažilised värvikad ja fantaasiaküllased lastefilmid, milles oma koht olgu nii naljal kui ka põnevusel. /---/
Vabariigi filmifondist leiab lastele meie esimesi nukufilme «Ott kosmoses», ainulaadsed ja köitvad populaarteaduslikud filmilood operaator Kõpsust seeneriigis, marjametsas, üksikul saarel ning kiviriigis. Igasuguse pingereata lisaksin veel: «Krõll», «Värvipliiatsid», «Jussikese seitse sõpra», «Putukate suvemängud», «Kurepoeg», «Veealused», «Väike motoroller», «Lapsehoidjad», «Lumeveski», «Kurepoeg», «Uhti, uhti, uhkesti» jne.
Kõigil nimetatud filmidel on ka kasvatuslik väärtus."
Kalda, V. (1978). Esimene kinoskäik. Nõukogude Õpetaja, 9. sept, lk 4.

„1972. aasta oli «Tallinnfilmi» multiplikaatoreile omamoodi rajajoon: möödus 15 aastat eesti nukufilmide loomise algusest. Tollal «Peetrikese unenäo» võtteil töötas Heino Pars operaatori assistendi seisuses. Mullu lavastas ta oma 14. iseseisva filmi, seljataha jäi täpselt 10 aastat režissööritööd, millele on oma värvi andnud tundeküllane lastelüürika ja muhe huumor, näiteks kas või viimaste aastate teostes «Lindude ja loomade sõda», «Lumeveski», «Putukate suvemängud».“
Mis on valmis, teoksil, kavas? [Heino Parsi nukufilmid] (1973). Sirp ja Vasar, 5. jaan, lk 6.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm