Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Linnutee tuuled (1977)

Encyclopaedia Cinamatographica Gentium Fenno-ugricarum

Sisukokkuvõte

Lennart Meri jätkab oma autorifilmis soome-ugri hõimurahvaste sugulus-, keele- ja kultuurisuhte tõlgendamist.

Proloog. Vahelduvad hõimurahvaste juures filmitud folkloorsed stseenid. Nelja tuhande aasta vanune luust vanamehe kuju on leitud Eestist Tamula järve kaldalt, see on vanim läänemeresoomlase kujutis.

Soomlased. Heikki Kylmäniemi suguvõsa elab Lapimaal Posiol aastast 1698, ta näitab aida seinapalki lõigatud aastaarvu. Naumaniemi majapidamises on vanad taluhooned, paadikuurid ja aidad. Peremees jutustab iidsetest kalapüügikommetest, näeme käsitsi rehepeksu. Kalle Rintanen Ylihärmä külast meenutab poisipõlves kuuldud rahvalaulu, Riitta-Mari Kela Kianta külast esitab ringmängulaulu. Martti ja Veikko Kylmäniemi selgitavad taiausu kommete järgimist igapäevaseid toimetusi tehes.

Vepslased. Leningradi oblasti Maigarve külas laulab Marja Šilova taevastest kosilastest. Talupere jahvatab käsikiviga herneid. Levinud on tohukultuur, kasetohust punutakse viiskusid ja muid tarbeesemeid. Metsausku vepsalased kaunistavad katuseharja nikerdatud päikesemärgiga. Sodjärve paimentaja Sergei Nikitin kutsub tohust karjapasunaga lehmad kokku ja ajab nad metsa. Suvistepühal itkeb Aešu Boitsova kalmistul oma isa. Ühepuupaadil – ruhil – on rituaalne tähendus, see toob inimese ellu ja viib ka ära.

Vadjalased. Vadjalasi on vähe järele jäänud. Luuditsa kinnikasvanud kalmistul otsivad kohalikud omaste haudu, Kiki Georgijev osutab sugulaste rohtunud kalmudele. Viimane vadja laulik Oudekki Figurova jutustab oma elust ja laulab pulmalaulu. Vadja leinakombed ja itk kalmistul.

Setud. Laulavad Võrumaa mehed, eeslauljad on Uusvada küla elanikud Juhkim Luuga ja Jakob Kadak. Rahvariietes ja rohkete hõbeehetega kaunistatud naised laulavad eesütleja Veera Pähnapuu juhatusel Pihkva oblasti Põrste küla taluõuel.

Ersalased. Kesk-Volga stepimaastik. Ohhonkina küla rahvarõivais naised eeslaulja Uljana Sultanovaga laulavad karjamaal ja kaasikus. Mordva õlgkatusega elumaja aknapealne on kaunistatud rituaalse päikesemärgiga.

Mansid. Roman Sainahhov sõuab väikest haabjat Sukõrja jõel Handi-Mansimaal, ta jutustab veeuputusest ja kaurist, kes tõi merepõhjast nokatäie muda, millest saigi maa. Puulahi küla elumajas toimetab pererahvas, õuel asuv ristpalkidest sammasait on metsavööndi vanim püstehitus. Lõigatud mustriga lapsekätki, naiste ja meeste paadimõlad, ohvriannid hiiepuudel. Poiss meisterdab vurri "tuules libisev tiib" ja vuristab seda keerutades. Kirkori Sainahhov esitab keelpillil sankvaltap karupeiede tantsuviisi, Roman Sainahhov laulab, rahvariietes naised esitavad karupeiede tantsuloo. Inimnäoga puusammas järvekaldal.

Ungarlased. Vana-Rooma kivisammas ja müürid Budapestis. Ungarlaste külaelu – karjus lambakarjaga pustas, pühvlikari, hobuse jootmine, kooguga kaev, pererahvas toimetab sigu suvekojas. Neljandat põlve pottsepp David Menyhért jutustab oma suguvõsa ametist, jälgime tema tööd savi tihedaks tagumisest ja anuma vormimisest kuni potitoorikute kandmiseni põletusahju. Tisza jõel püütakse kala mõrrataolise mütaga. Külakalmistul on paadikujulised tammepuust hauasambad, nende valmistamine on kindla kombestikuga rituaal, mis meenutab paatmatust Ugrimaal.

Saamid. Lumises Ropi tundrus läheneb mootorkelk, taustaks lapi joig. Saami muusik Nils Aslak Valkeapää ehk Ailu jutustab oma rahvast ja kultuuride erinevuse olulisusest: arktiline kultuur on tähtis kogu maailmale, sest selles on talletatud teistes kultuurides puuduv kogemus. Rahvariietes mehi ja naisi maarjapäeva pidustustel. Põdrakasvataja täidab talveonnis oma saapad külma kaitseks kuivatatud tarnaga. Paimendajad püüavad heitepaelaga põtru suurest karjast. Ohvrikivi, saami trumm inimese ja põtrade kujutisega, püstkoja sõrestik maantee ääres, karjuseonn kevadises tuisus. Nils Piera Labba joigab karjusest, kes Helsingis ei leidnud öömaja. Pühaks peetud Saana mägi ja maastik Käsivarre-Lapis Kilpisjärve kaldal.

Nganassaanid. Neenetsi rahvusringkonnas Obseda mäel sõidab karjus põdrarakendiga. Püstkojas loitsib trummiga šamaan Demnime. Tema sõnul on nganassaani trumm kosmogooniline mudel, mis kujutab maailma, aega ja elu. Lõõts puhub õhku püstkoja koldesse, lõkke ümber istuvad Demnime naine, lapselapsed ning teised kodakondsed, poeg Dülsimaku taob trummi ja abistab isa. Lõpuks vabastab naine Demnime silmakattest: kriis on möödas, matkalt «toopoolsesse» jõuab šamaan tagasi argiilma. Demnime jutustab Linnuteest, millest sõltub inimese elu ja surm. Taimõri kesksuvine tundra linnulennult.

Eestlased. Loodusvaated Panga pangal, põllud, muinasaegne tarandkalme, mereäärne kiviaed Muhus, põllutööd, Saaremaa Mihkli talu rehi. Leedusammas Koguval esindab kuuske kui metsavööndi maailmasamba arhetüüpi, võrdlus teiste hõimurahvaste surnu- ja püstkodadega. Vilja vartamine rehes, reheahi ja parred Mihkli talus. Ernst Tüür kõneleb paadist, pere toitjast. Vätta töökojas Saaremaal ehitatakse paate põlisel viisil, silma järgi. Paadisepp Juhan Hiiuväin kõneleb, et iga ranna kaluritel on omad erinevad soovid, millega peab arvestama. Aetakse püsti leedusammas. Käomatsi tuulikus käib linnaste jahvatamine jaaniõlle tarvis: mölder pöörab tuuliku tuulde, tiibadest lükatakse veski käima, õllemeister Vassel Väli juhatab õlletegu. Lapsed ümber jaanitule, süüdatakse paat ja leedusammas. Koguva kalur Ernst Tüür jutusab, kuidas kolhoos sai nimeks «Tormi poeg». Mehed laulavad õllelaulu. Kustuv jaanituli ja loojuv päike rannas.