Sergei Utotškini lendamine (Tartu kohal) (1912)

Kahtlused filmi koha ja autorsuse suhtes

Antud filmi on peetud esimeseks võimalikuks Johannes Pääsukese tehtud ülesvõtteks (Utotškini lendamine/Sergei Utotshkini lendamine Tartu kohal). Ekspertide hinnangul pole aga tegu J. Pääsukese esimese filmikatsetusega:

"Filmiarhiivist leitud filmikarp märkega “võib olla Utotškini lendamine” ei sisalda siiski eesti rahvuslikule kinematograafiale aluse pannud kroonikafilmi “Utotškini lendamised Tartu kohal”, mille Johannes Pääsuke võttis üles täpselt 90 aastat tagasi.

Ekspertiis tuvastas, et tegemist on küll Sergei Utotškini õhulendu kujutava filmiga, kuid see pole vändatud 1912. aasta aprillis Tartus, vaid hoopis Tallinnas, kus Utotškin demonstreeris oma lennumasinat paar kuud hiljem, juuni keskel.
“Pettumus see kindlasti ei ole, sest tegu on siiski ühe vanima säilinud eesti filmiga,” ütles Eesti Filmi Sihtasutuse peaekspert Jaak Lõhmus. Tõenäoliselt 1912. aasta kevadsuvest pärineb ka filmiarhiivis säilitatav kroonikafilm “Vaated Võrumaalt”, mille autoriks peetakse samuti Johannes Pääsukest. Täpsemalt pole seda õnnestunud aga dateerida.
Lennundusajaloolase Johannes Tilga sõnul oli Utotškin esimene, kes Eestis lennukiga õhku tõusis. “Et sellest on nüüd olemas ka filmijäädvustus, muudab asja veelgi tähelepanuväärsemaks,” kinnitas ta. Tilk polnud siiski päris kindel, kas Utotškini on filmitud ainult Tallinnas. “See võib olla kokku monteeritud ka mitmest erinevast filmijupist, sealhulgas ka Tartus tehtust. Siin on veel palju uurida.”
Tallinnas tehtud jäädvustusele viitab siiski mitu detaili: suviselt kergeis rõivais inimesed, lehtedes puud, tuttav rannajoon, lisaks langeb õhusõitu dokumenteeriva haruldase foto rakurss täpselt kokku filmikaadri rakursiga jms.
Lõhmuse sõnul tõstatab Utotškini lend Tallinna kohal uusi küsimusi. “Kes filmis selle materjali? Võibolla oli selleks mõni välismaalane, aga miks mitte vennad Johannes ja Peeter Parikas. Tollane Postimees kirjutab, et kohal olnud mitu “kinematograafi-aparaadiga” inimest.”
Kui suur šanss on üles leida veel eesti esimene film “Utotškini lendamised Tartu kohal”? “Väheusutav,” arvas Lõhmus, “ent minu kogemused eesti filmiajalugu puudutavate materjalidega annavad lootust, et imesid võib juhtuda.”"
Tuumalu, T. (2002). Utotshkin lendas hoopis Tallinnas. Postimees, 27. apr, lk 16.

1912. aasta 27. aprillil väntas Johannes Pääsuke (1892–1918) Tartus oma esimese ringvaatepala “Utotškini lendamised Tartu kohal”, mida loetakse eesti filmi algusdaatumiks.
Seega oli esimene eesti algupärane ülesvõte tegelikult kroonikapala, mis esilinastus Tartus kinos Illusion 30. aprillil 1912. Säilinud pala autentsus on veel küsimuse all, sest filmile võeti ka Utotškini lend Tallinna kohal ja asjatundjad pole kindlad, kas säilinud palal on Tartu või Tallinn. Teadaolevalt tegi Pääsuke ka päevasündmuste ülesvõtmisega kaastööd suurtele Euroopa filmikompaniidele – Pathé’le ja Gaumont’ile.
Mang, M. (2009). Esimesed eesti kaadrid 1896–1939, KesKus, nr 6, http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=2266 (15.09.2011).

Antud kroonikapala on restaureeritud Digital Film Finland OY laboris.

 Isikuid

Sergei Utotškin (Сергей Уточкин 1876 Odessa – 1916 Peterburg) – üks esimesi vene lendureid, jalgpallur, jalgrattur, auto- ja mootorrattavõidusõitja. 29.07.1908 sooritas esmakordselt Odessas lennu õhupallil (lennukõrgus 1200 m). Oma esimese mootorlennusõidu tegi biplaanil Farman 31.03.1910. See tegi temast Venemaa teise piloodi. Esimene oli Mihhail Jefimov.
Сергей Исаевич, ru.wikipedia.org/wiki/Уточкин,_Сергей_Исаевич (15.09.2011).

Toonased ajalehed sündmusest

Õhusõitja Utotshkin sõitis eile rongiga Riia poolt tulles Tartu, kuna tema aeroplan juba hommikul siia jõudis ja kasarmute esisele platsile viidi, kus teda kokku seatakse. Aeroplan on kahe kandepinnaga, mille vahe ligi süld on. Rahvast käis seda “ilmalindu” palju vaatamas.
Õhusõitja Utotshkin (1912). Postimees, 14. (27.) apr, lk 2.

Õhusõitja Utotshkini lendamised Tartus läksid laupäeval 14. aprillil ja pühapäeval 15. aprillil hästi korda. Ilm oli küll vilu, aga vaikne, pikk soldatite harjutuseplats Peterburi mäel oli sile ja kuiv. Lendutõusmiseks ja mahatulemiseks küllalt suur ühele sõitjale. Juba kella neljast hakkas rahvast Raatuse uulitsa kaudu jala ja voorimeestel lendamise platsile voolama. Pealtvaatajate arv platsil ulatus tuhandeteni, palju rahvast oli muidugi väljaspool. Kohalejõudnud võisid ligemalt vaadata lendamise aparaati, mille kallal õhusõitja mehaniker veel nokitses ja mille kohta hr Utotshkin kooliõpilastele enne ja pärast lendamist seletusi andis.

Lennumasin oli kahe kandepinnaga Farmanni süsteemi riist. Peab ütlema, et ta esimesel silmapilgul ligemalt vaadates pettumuse tunnet äratab. Lendamise problemi kallal on inimesesoo erksamad pääd aastasadade pikkuselt mõtelnud ja uurinud. Peaks arvama, et masin, selle uurimise vili, väga peenikene ja keeruline riist on. Kuid mis ta näeb?  Puust traatidega ühendatud keppisi ja lihtsa linase riidega üle tõmmatud kandepindasid (tiibu), mõne sülla laiusid. Neil on üks selline väike pind nokaks ees ja kaks ülestikust pikaks sabaks taga. Kõik nii lihtne materjal ja lihtsalt ja kergelt tehtud. Imestust äratab kõigepealt 50 hobujõuline ise oma võlli ümber jooksva bensiinimootoriga, mis kahte tiiba (propeller) hirmsa kiirusega ümber jooksutab. Terve see värk seisab gummi ratastel.
Kella 6 ajal laupäeval ronis õhusõitja Utotshkin oma kipaku istme peale. Et ilm oli külm, siis paksus ülikuues, pea ja kõrvad hoolega kinni mässitud. Inimesed taganesid mõlemale poole kõrvale, soldatid hoidsid aparaati sabast kinni, mehaniker kallas mootorile õli kurku ja lükkas ta käima. Ägeda surisemisega töötavad väiksed tiivakesed /.../, kui masin täies hoos, lasevad soldatid lahti. Kergesti jookseb masin ratastel sammu 50 edasi, siis tõuseb ta, nagu laste nööriga tõmmatud õhumadu propelleri tõukamisel pool-liusklevate kandepindade tõstmisel kergelt õhku. Üle majade kaob ta surisedes Raadi mõisa väljadele. Üle kasarmu kiriku torni tagant järele vaadates kardad, et ta torni külge puutub. Kes otse alt vaatasid, nägid, et ta mitu sülda üle torni edasi kihutas. Umbes 2-3 minuti järel ilmus ta uuesti ja kadus Annemõisa väljadele, kust ta umbes sellesama aja järele kergelt ja ilusasti nagu lind just sinnasamasse maha laskus, kust oli tõusnud. Natuke maad jooksis ta veel ratastel edasi, nagu linavästrik oma pikka saba viibutades, siis oli ta seismas. Õhus umbes 6 minutit viibides oli Utotshkin mitu versta ära sõitnud.Teine lendamine läks umbes niisama. Pühapäeval sõitis Utotshkin kolm korda niisamasuguse tagajärjega. Kaks korda katsus ta ka kaaslasi ligi võtta: esimene kord ühe neiu, teine kord ohvitseri.
Kuid kahe inimese lendu tõusmiseks oli lennuplats nähtavalt lühike. Aparaat tõusis sülda paar, aga enne kui ta kõrgemale oleks jõudnud, oleksid majad vastu tulnud ja lendaja pidi sõiduplatsi teisel otsal enneaegu lõpetama.
Sissetulek mõlematest sõitudest olla üle 3000 rubla olnud.
Tartu päevapiltnik H. Riedel on õhusõidust 6 ülesvõtet teinud, mis juba pühapäeval tema juurest saada olid.
Õhusõitja Utotshkini lendamised Tartus (1912). Postimees, 16.(29.) apr, lk 2.

MUUSEAS: Päevaleht 16. aprill 1912, ilmateade:

Põhjatuul 7 m/s, temp +2,2 kraadi.

Vene veebiväljaanded Sergei Utotškini biplaani ehitusest ja näidislendudest erinevates linnades

100 aastat tagasi /1911/ tõusis Daugavpilsi kohale taevasse lennunduse alusepanija Sergei Utotškini lennuaparaat. Farman-tüüpi biplaanil oli 50-hobujõuline mootor, linasest riidest tiibade vahel lenduri pingike, ümberringi metalltorude, puulattide, trosside ja traatide räga. Reisija jaoks oli piloodi taga tilluke jalgrattaiste, jalgu sai panna vaid väikesele latile ja kinni hoida samuti peenikesest latist. Utotškini Farman kaalus 491 kg (30 puuda), suurim tunnikiirus u 100 km (92 versta), pinnalaotus 40 ruutmeetrit.

Utotšhkin tegi palju näidislende Venemaal. Siiani kangelase staatuses lendurist saab lugeda venekeelsest veebist. Näiteks artiklis “Дню ВДВ посвящается: 100 лет назад первый самолет взлетел над Двинском” kirjutatakse näidislennust Daugavpilsis (v.k. Dvinsk) juunis 1911. Enne seda oli ta biplaaniga käinud Minskis, Vilniuses, Kaunases, loomulikult esines ta oma sünnilinnas Odessas.

Lätis (Daugavpilsis) koosnes Utotškini esinemine kolmest osast: ta tegi madalal kõrgusel vigurlennu, olles õhus kolm minutit. 3-4 minuti pärast startis uuesti, lendas 25-30 meetri kõrgusel lennujaama territooriumilt välja ja maandus märgitud kohale. Kolmandal korral demonstreeris ta märgi tabamist, visates alla raskusega kirjapaki.

Pärast näidislendu kutsus Utotškin tasu eest pardale reisijaid – ühekaupa. Nii oli Utotškin Minskis teeninud kahe päevaga 3000 rubla. Vilniuses maksis noor näitlejanna Ninet Fler (või Fleur?) oma õhkutõusmise eest 100 rubla, aga õhus sai olla vaid 17 sekundit. Pärast maandumist nägi ta välja kahvatu, sassis juustega ning oli rahulolematu, sest polnud peaaegu mingit tunnet kogenud.

Utotškini Farman-biplaan ehitati tema enda tellimusel ja osavõtul 1910. aastal Odessa merepataljoni poolt.

Sergei Utotškin tõusis esmakordselt oma mootorsõidukil õhku 31. märtsil 1910, mis tegi temast Venemaa teise lenduri. Esimene oli Mihhail Jefimov. Nimekas on ka Nikolai Popov ja paljud teised, kes panid aluse Venemaa lennundusele.
Как сложились судьбы участников первого массового дальнего перелета? shkolazhizni.ru/archive/0/n-29504/ (15.09.2011).
Дню ВДВ посвящается: 100 лет назад первый самолет взлетел над Двинском www.d-fakti.lv/ru/news/article/41053/ (15.09.2011).