Avaleht » Filmiliigid

Huviinfo

Filmi saamisloost

Jõukatsumine mäega osutus prognoositust raskemaks, nentis filmi autor ja ekspeditsioonil osalenud Riho Västrik Postimehe ajakirjanikule. "Lõbus seltskond lõhenes, tekkis aukartus looduse ja mäe ees," kirjeldas ta.

"Minu eesmärgiks filmi tegemisel oligi näidata mäevallutaja psühholoogilisi ja füüsilisi pingutusi oma eesmärgile jõudmisel," rääkis Västrik. Ekspeditsiooni juht, alpinist Jaan Künnap jäi tervislikel põhjustel alumisse baaslaagrisse. Füüsiliselt heas vormis ekspeditsioonikaaslased, kel puudus aga ilma juhita mäkkemineku kogemus, jätkasid iseseisvalt siiski mäe vallutamist. Kõrgõzstani territooriumil asuv Lenini mäetipp on 7134 meetrit kõrge ja seda peavad alpinistid esmakordselt 7000 meetri kõrgust tippu üritavale mägironijale heaks proovikiviks.

Filmitegija hinnangul osutus probleemiks kõrgmäestikus kvaliteetse heli lindile saamine. "Järgmise alpinismifilmi tahan teha paremate tehniliste võimalustega, seni kuni see võimalik pole, keskendun teistele teemadele," ütles Riho Västrik Postimehele.
Kirsipuu, K. (2001). Alpinistist filmimehel valmis dokumentaalfilm Leninist. Postimees, 10. dets.
Vt ka:  Riho Västrikul valmis film Leninist (2002). Nädal, nr 7, 18. veebr.

Lenini mäetipust

Lenini mäetipp (aastani 1928 Kaufmani mägi; eesti keeles on kasutatud ka nimekuju Kaufmanni mäetipp) on mägi Aasias Taga-Alai mäeahelikus. Kõrgus 7134 meetrit.

Mägi avastati 1871. aastal ja sai nime Turkestani kuberneri Konstantin von Kaufmani järgi. Aastal 1928 andsid Nõukogude võimud mäele Vladimir Leninile austuse avaldamiseks uue nime. Kaua aega peeti Lenini mäetippu Pamiiri mäestiku kõrgeimaks punktiks, kuid 1933. aastal selgus, et Ismoili Somoni mäetipp (varem Kommunismi mäetipp) on veel 360 meetrit kõrgem.

Esimesena vallutasid Lenini tipu 1928. aastal saksa alpinistid Karl Wien, Eugen Allwein ja Erwin Schneider. 11. augustil 1965 jõudsid Peeter Varepi juhtimisel tippu ka esimesed eestlased (Kangur, P. Eestlased suusatavad Leninilt alla. Eesti Ekspress, 4. mai 2000).

4. juulil 2006 nimetati Lenini mäetipp Tadžikistani presidendi otsusega ümber Abuali ibni Sino mäetipuks (Avicenna mäetipuks). Venekeelse meedia kaudu on levinud aga teated, nagu oleks mäetipu uueks nimeks Sõltumatuse ehk Istikloli mäetipp. Segadus on tekkinud seetõttu, et samaaegselt nimetati ümber veel Revolutsiooni mäetipp ja ilmselt on kaks uut nimetust pressis omavahel ära vahetatud. Uue nime rahvusvahelist kasutuselevõttu raskendab ka asjaolu, et osa mäest asub Kõrgõzstani territooriumil ning selles riigis ei ole otsust mäetipu nime muutmise kohta tehtud. Traditsioonilised marsruudid tippu lähevad aga enamasti põhjapoolt ehk Kõrgõzstanist. Tipp kuulus kolmandana ka NSVL-i nelja seitsmetuhandese ehk "lumeleopardi" tipu hulka. 
Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Lenini_m%C3%A4etipp (15.05.2014).

Vene alpinist Nikolai Totmianin tõdeb filmis: Leninit loetakse üheks lihtsamaks mägironijate sihtkohaks endise N Liidu aladel. Samas on see tipp sageli oma ohtlikkusega üllatanud. Aastal 1974 hukkus seal terve naisalpinistide grupp, 1990. aastal sai surma 43 inimest. See pole kerge tipp, sest mistahes marsruut sinna on väga pikk.

Eesti alpinistid Leninil

Esimene eestlane, kes tõusis 7000-lisele Leninile, oli Enn Veerte, kes vallutas Kesk-Aasia sõjaväeringkonna ekspeditsioonis Lenini mäetipu aastal 1964. 11. augustil 1965 tõusid Leninile 14 eestlast (ekspeditsiooni juht Peeter Varep, treener Heino Paltser). Sellest ajast peale on eesti alpinistid pea igal aastal käinud Leninil.
2001 toimus (filmis kujutatud) Jaan Künnapi Alpinismiklubi ekspeditsioon Pamiiri Leninile (7134m). Tipus käisid Urmas Peiker ja Hannes Oja.
Põhjalikumalt loe http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/index.html

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm