Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Jüri Rumm (1929)

Rummu Jüri: 2 jagu, osa episoode teises jaos on katkendlikult säilinud

Hans Varessoo samanimelise romaani ainetel

Videofilmina taastatud 1996.a.

Mängufilmid | Seiklusfilm Kestus: 101:40

Sisukokkuvõte

Johannes Loopi lavastatud ja Konstantin Märska filmitud lugu Eestis 19. sajandi lõpus tegutsenud legendaarse õilsa röövli Rummu Jüri seiklustest põhineb Hans Varessoo rahvaraamatul „Jüri Rumm“ (1908) ja rahvapärimustel.

1880ndate lõpp Eestis. Vene tsaarile alluval maal valitseb baltisaksa parunite ülemvõim. Nutikas talupoiss Jüri (Hans Suursööt) on paruni toapoiss, tema mõrsja Madli (Ly Kerge) toatüdruk. Üritades oma haigele ja nälgivale isale mõisast toitu viia, jääb Jüri vahele ja parun (Boris Jaanikosk) karistab teda piitsahoopidega. Seda alandust Jüri ei unusta. Kättemaksu ihates varastab ta paruni revolvri ja hobuse ning põgeneb mõisast, kannul tagaajajad. Ta saab käest haavata ja langeb vangi, ent põgeneb ja päästab Madli paruni külalise, himura sandarmiohvitseri (Mihhail Lepper) käest, kes üritab neiut vägistada. Tagaaetav lindprii ühineb röövlijõuguga ja peagi hoiab ta ümbruskonna mõisnikke hirmu all, pääsedes kõigist püünistest. Osavalt maskeerituna saabub Jüri varastatud kalessil aadlikuna parunimõisa, kus päästab taas oma mõrsja ohvitseri käest. Koos meheriietes neiuga viivad nad pantvangi võetud paruni metsa, kus ta kambamehed puu külge seotud paruni naha kuumaks kütavad. Saagiks saadud raha annab ta vaesele popsipaarile (Voldemar Päts, Olga Holts), kes pakub talle peavarju ja ohverdab söögiks oma ainsa põrsa. Röövlina heldelt vaeseid aidates tasub sooja südamega Jüri Rumm oma vingerpussidega kätte mitte üksi talle endale, vaid kogu maarahvale tehtud ülekohtu eest. [Filmi teises jaos on osa episoode säilinud katkendlikult.] Salapärane Jüri Rumm ilmub teadmata kust ja kaob sama mõistatuslikult. Omastades rikastelt kelmusega raha, jätab ta visiitkaardina maha kirju, mis veelgi suurendavad härrasrahva paanikat. Jüri haare laieneb ka Riiga, kus ta ilmub seltskonda kord parunivõsuks, kord närvitohtriks maskeerituna ja tõmbab mõisnikud haneks. Tagasi kodukanti jõudes ja armsamat hellitades näib tabamatu tasuja elu veel pilvitu, kuid Madli süda muretseb - õnn on muutlik.