Lahkumine Borodinist (1988)

Filmist kriitiku pilguga

Peeter Laurits: „Groteski on selles filmis paksult, kohati isegi liiga. Siin-seal on osavalt kasutatud viiekümnendate vormikeelt ja õhustikku. Filmi põhitooni annavad lastekooride esitatud kroonulaulud kodulinna kiituseks. Lakkamatult toimub mingi uimane sebimine ja rühkimine. Nii töölised kui ka kohalikud juhid on ühtviisi kaitsetud ja pidetud. Inimesed vahetavad oma asukohti, kujundid tähendusvälju, kaamera kondab ringi nagu kuutõbine, kõik seosed on põgusad ja juhuslikud, murenemine... segunemine... desintegratsioon... tolm... tolm... Natuke liigagi ebajärjekindel ja katkendlik on see kõik. Filmi kude on mure. Aeg  liigestest on lahti. Kas me murelikuna üldse pääseme sellest trumlist välja? Üks läbinisti valgustatud episood on siiski: kellameister puhastab tornikella mehhanismi ja klaasi. Kaamera kaeb sihverplaati ühelt poolt ja teiselt poolt. Niipidi on naa ja naapidi on paa, läbi ei paista kummaltki poolt. Tuleb uut kella otsida. /---/

Üks seik on ometi, mis laseb Toominga filmidel oma ainesest kõrgemale tõusta. Toominga – Ülevainu kaamerakäsitust olen ma alati nautinud. Ükskõik missugustest jõledustest nad ka ei räägiks, alati jääb nende kaader rõhutatult estetiseerituks. Kõige rohkem torkab see silma „Valuvees“. Olgu need õlilaigud järveveel, loomaraiped virtsavirnas või kroonukasarmud sõjaväelinnakus, üles võetud on need nii, et silmal on kena vaadata. Nähtuna väljaspool oma tähendust on nad lihtsalt maalilised ja kaunid. Niisuguste kaadrite tagant ulatub aimama, et ülenemisvõimalus nendet probleemidest ja sellest murest on tegelikult siinsamas, üsna käeulatuses. Irdsus, katkendlikkus ja ebajärjekindlus, mille üle mu tekst siiamaani nurisenud on, on tegelikult see, mis mulle päris hästi meeldib nii Toominga filmides kui ka meie tänapäeva ühiskonnas. Kõik asjad on oma seostest sedavõrd valla, et õhk kubiseb hulkuvast energiast, vektorita väest.“ /---/

Laurits, P.(1991). Kuid, ent, vaid, ehk, siiski, ometi [Peeter Toominga "Lahkumine Borodinist" ("Tallinnfilm", 1988), "Valuvesi" ("Tallinnfilm", 1990), "Kangelastegu on vene keeles podvig" ("Tallinnfilm", 1990)]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 69-72.