Avaleht » Filmiliigid

Kunksmoor ja kapten Trumm (1978)

Digitaalselt taastatud 2010

Aino Perviku samanimelise lasteraamatu järgi

Animafilm Kestus: 18:57

Huviinfo

Kunksmoori sünniloost                                                                     

Aino Perviku esimene Kunksmoori-jutt ilmus ajakirjas Täheke 1972. aastal. Sõna “kunksmoor” – tähenduses “nõiduja vanaeit” – oli jäänud kirjanikku kummitama Saareste sõnaraamatust, ja kui ta parasjagu jälle tütre mähkmeid pööningule kuivama riputas, oligi Kunksmoori lugu ühtäkki klaar. Kokku sai nõiatempe tegeva ja võlukunsti tundva moori jutte kaks raamatutäit, ilmumisaastatega 1973 ja 1975. Illustratsioonid tegi Edgar Valter. Sama aastakümne lõpus ärkasid Kunksmoor ja tema sõber kapten Trumm Heino Parsi käe all ellu nukufilmitegelastena.
Tõnson, M. (2014). Pöörane metsamoor ja hipist jahikoer [Eesti lastefilmide sarjas ilmus Kunksmoori ja Ramsese seikluste DVD]. Eesti Ekspress, 13. veebr, lk 62, ill.

Täismahus artikkel Ekspressi tasulises digilehes:
http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/poorane-metsamoor-ja-hipist-jahikoer.d?id=67802483

Filmi valmimine

Silvia Kiige stsenaarium: 16.02.1978
Režissööristsenaarium: 05.1978
Filmi ettevalmistusperiood: 25.04. - 31.05.1978
Võtteperiood: 01.06. - 16.07. ja 14.08. - 15.11.1978
Montaaž: 16.11. - 19.12.1978
Filmi üleandmine: 19. detsember 1978
Filmi maksumus: 44 977 rubla

Linastusluba nr MB-09650 väljastati filmile 19.12.1978: filmi võib demonstreerida  Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajata.

Linastusluba nr 2377/79 väljastati filmile 16.11.1979: filmi võib demonstreerida NSV Liidu kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajata.
Allikas: Riigiarhiiv ERA.R-1707.1.1712 Nukufilmi "Kunksmoor ja kapten Trumm" põhidokumentatsioon.

Tallinnfilmi toimetuskolleegiumi otsusest

27. veebruar 1978

Tallinna Filmistuudio toimetuskolleegium arutas Silvia Kiige nukufilmistsenaariumit "Kunksmoor ja kapten Trumm" ja märgib järgmist:
Stsenaariumi aluseks on A. Perviku samanimeline auhinnatud muinasjutt, mis tunnistati aasta parimaks lastekirjanduse teoseks vabariigis. Kavatsetav film kujutab endast järge möödunud aastal valminud nukufilmile "Kunksmoor". Vormilt on see kaasaegne muinasjutt, mida kannab selge ja lihtne idee - tühisest tülist võib tulla suur õnnetus, kui asjaosalised õigel ajal oma vigu ei mõista ja neid heaks ei tee.
Autor on kirjanduslikust materjalist teinud otstarbekohase valiku, stsenaarium on terviklik, kujud huvitavad, sündmustik dünaamiline ning võimaldab koomiliste situatsioonida ilmekat väljamängimist nukufilmi vahendite abil.

Tallinnfilmi toimetuskolleegiumi otsusest

17. mai 1978

Nukufilmi "Kunksmoor ja kapten Trumm" stsenaarium, mille autoriks oli Silvia Kiik, võeti vastu nii toimetuskolleegiumi kui ka Goskino poolt ning kinnitati multifilmide 1978. aasta temaatilisse plaani.
Kuna aga raamatu autor Aino Pervik ei nõustunud stsenaariumi kontseptuaalse lahendusega ega võtnud vastu ka stuudio poolt tehtud ettepanekuid kompromisslahenduse leidmiseks antud küsimuses, peab toimetuskolleegium vajalikuks tellida A. Pervikult uus stsenaarium esitamise tähtajaga 15. juuli 1978.

Arutelult Tallinnfilmi Kunstinõukogus

19. detsember 1978

Silvia Kiik: See film tehti järjena möödunud aastal valminud filmile. Esimese filmi aluseks on Aino Perviku "Kunksmoori" esimene raamat, selle aluseks on teine raamat. Kui neid kaht filmi võrrelda, siis viimane on tugevam. Režii on täpsem, selgem, korrektiivid, mis tehti, tulid filmile kasuks, nukud on tehniliselt ilmekamad. Nukujuhtide seisukohalt on selliseid episoode, mis on tehtud tõelise meisterlikkusega. Sama võib öelda operaatoritöö kohta, on silmapaistval tasemel tehtud kombineeritud võtteid. Nagu iga töö juures, oleks võinud ka siin üht-teist paremini teha, aga see on Heino Parsi üks paremaid töid.

H. Kiik: See on hea film. Nukufilmid on läinud psühholoogilisse žanrisse. Filmis on hea meeleolu, sobiv muusika, muhedust tõstab seegi, et ühel nukul on eesti näitleja nägu.

L. Laius: Film räägib enda eest, õnnitleme tegijaid! 
Allikas: Riigiarhiiv ERA.R-1707.1.1711 Nukufilmi "Kunksmoor ja kapten Trumm" toimik.

Filmist ajakirjanduses

30. jaanuaril 1980 toimus Moskva Kinomajas eesti multifilmide päev. Ekraanil oli kuue režissööri üheksa filmi. Põhiväitlus käis Avo Paistiku ja Priit Pärna tööde üle, mis olid ka lähtekohaks põhimõttelisemale poolt- ja vastujutule eesti joonisfilmi suundumuste üle. Diskussioon kujunes nii elavaks ja sõnavõturohkeks osalt ehk tänu vene joonisfilmi vanameistri Fjodor Hitruki mõneti intrigeerivale avajutule. /---/
Vähem räägiti ainsast ümarnukufilmist «Kunksmoor ja kapten Trumm» (näidati ilma venekeelse tõlketa). F. Hitruk mainis siin soodsalt tegelaste suhete ilmestamist, nukujuhtide head tööd, kuigi kujundlike võtete üle võivat vaielda.
Balbat, M. (1980). ...ja tegid trikke [eesti multifilmide arutelu Moskva Kinomajas]. Sirp ja Vasar, 15. veebr, lk 11.

Filmile tagasivaatavalt

Ka "Kunksmoor" oli eksperimentaalfilm, milles režissöör ühendas nukufilmi atribuutika võtetega elavast loodusest. Goskino, kus oli märgatud Parsi järjekordset eksperimenti, esitas filmi Taani kolmandale rahvusvahelisele muinasjuttfilmide festivalile, mis toimus Hans Christian Anderseni kodulinnas Odenses 5.-12. augustini 1979. "Kunksmoor" võitis festivali hõbeauhinna, mida sümboliseeris hõbedast Lihtsameelne Simon, ühe Anderseni muinasjutu tegelase prototüüp. Tallinna Filmistuudiole ei suvatsenud Goskino festivalile saatmisest isegi teatada. /---/
Auhinnatud filmile järgnes teine samalaadne töö "Kunksmoor ja kapten Trumm" (1978), milles Pars jätkas loodusvõtete ühendamist nukkudega.
Kiik, S. (2010). Saatuse soosik. Nukufilmimeister Heino Pars 85 [intervjuu]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 118-124.

Kunksmoori lugu kõneleb tõeliste ja näiliste väärtuste eristamise peenest kunstist ehk teemast, millest räägivad kõik eneseabiõpikud ja õnnekolumnid, aga milles selgust saada polegi nii lihtne. Tõelisi väärtusi tähtsaks pidades on inimene õnnelik, näilisi taga ajades aga õnnetu ja haige. /---/Tänapäeval, kui kunksmoorindus on sedavõrd argine, et ilma raviteede ja supertoitudeta, horoskoopide ja loitsudeta, metsamooride ja pendlimeesteta ei kujutaks me oma elu enam ettegi, tasub „Kunksmoori“ lood küll uuesti üle vaadata ja üle lugeda. On ju tänastegi nõidade hulgas niisuguseid, kes ei suuda edevuse-kutsele ei öelda. Kunksmoor ise teab väga hästi, et üksikul saarel elades on tal väiksem võimalus edevuse-hoogudele järele anda kui linna hullutavalt suurel näitelaval, aga samamoodi on tal oma askeetlikku erakuelu elades ka vähem võimalusi inimesi aidata. /---/
Heino Parsi filmis on tegelased küll nukud, aga pannkoogid ja nõiarohuteed valmivad päris panni peal ja podisevad päris katlas.
Kogumiku Eesti lastefilmid, 21 (Kunksmoori ja Ramsese seikluste DVD) tutvustus (2014).

Eesti lastefilmide sari

3. oktoobril 2013 alustas ilmumist Eesti lastefilmide sari - põnevad, lõbusad ja õpetlikud lastefilmid 30 DVD-l, mis peaksid olema igas kodus! DVDd tulevad järjest poodides müügile koos Eesti Ekspressiga igal neljapäeval alates 3. oktoobrist. Nii 30 nädalat järjest. Sarjas on 60 lühianimafilmi, 4 täispikka animafilmi ja 16 mängufilmi. Filmid on valitud nii, et esindatud oleksid meie parimad filmitegijad, iga žanri parimad filmid, eri ajastud ja kõik meie tähtsamad lastefilmide tegelased.

Kunksmoori ja Ramsese seikluste DVD on sarja 21. DVD, ilmunud 20.02.2014. Sellel on järgmised filmid:

Kunksmoor (1977), režissöör Heino Pars
Kunksmoor ja kapten Trumm (1978), režissöör Heino Pars
Ramsese vembud I-IV (1985-87), režissöör Heiki Ernits

Kirjukihiline Kunksmoor

Aino Perviku raamatust

Jututeemad liiguvad "Kunksmoori" raamatus üsna tõsistes piirides, jõudes välja tehnika ja teaduse arenguviljade oskamatust rakendamisest, inimese hoolimatusest, vastutustunde vähesusest või rumalusest põhjustatud eluhävitavate muutusteni looduses, asjade kultuseni ja muude meie päevade hädadeni. Just nimelt meie aega ongi tunda raamatu sündmustikus, tegelastes ja olustikus, kõigele muinasjutulisusele vaatamata, kord tõsimurelikult, kord kõverpeeglis.

Mitutpidi on lugeja ees naljakas inimene oma pisikeste ja suurte nõrkuste (eelarvamused, edevus, harjumusse klammerdumine jm.), aga ka veetlustega. Osa neist on Kunksmoori enesegi kanda, enamasti ta linna- ja perekonnaelu stseenides, teine osa esitatud mooriga suhtlevate tavaliste inimeste iseloomustuses (kapten Trumm, päästetud meremees, reporterid, abipalujad, uudishimutsejad).

Paraku tuleb alatihti nii välja, et inimene on väiksem ja ebahuvitavam kui nõid. Kuid ju peab nii olema, sest Kunksmoor pole harilik nõid, vaid nagu loodus ise, looduse hing, kohati ka rahvapärimusliku majavaimu omadustega. Kuigi suuteline halbagi loitsima, siiski oma tarkusi peamiselt heal otstarbel rakendav, inimese tekitatud halba siluv, looduse tasakaalu säilitav, ise maast ja loodusest jõudu saav, oma suuruses väikestega kannatlik, paiguti aga ka tujukas nagu looduse ootamatused. Üks võtteid ja võimalusi, kuidas lastele maailma asjust emotsionaalsel viisil, kaudõpetamisi kõnelda.
Ernesaks, H. (1976). Kirjukihiline Kunksmoor [Aino Perviku raamatutest]. Sirp ja Vasar, 7. mai, lk 5.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm