Pöördel (1957)

Tallinnfilmi annotatsioon

Filmi "Pöördel" tegevus toimub ühes tavalises Eestimaa kolhoosis nimega "Võit", kuhu saabub uus esimees Raivo Kotkas, kuna tema eelkäija, endine esimees Mihkel Vutt, ei tulnud enam kolhoosi juhtimisega toime. Piimatoodang on langenud, osa karjast on lihtsalt hukkunud. Küllaltki olulist rolli selles kolhoosi allakäigus mängib kolhoosi intrigaanist raamatupidaja Olep, kelle sulitembud on sundinud nii mõnegi hea töötaja kolhoosist koguni lahkuma. Lahkuda kavatseb ka peaagronoom Salme. Pikkamööda õnnestub uuel esimehel Kotkal panna inimesed endasse uskuma, kaotada umbusaldus.
Orav, Õ. (2003). Tallinnfilm I. Mängufilmid 1947-1976. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 146.

Filmi saamisloost

Kolhoosielust jutustav “Pöördel” oli Eestimaa külaolusid vähe tundva Aleksander Mandrõkini kohalik mängufilmidebüüt tollaste heade ja väga heade näitlejatega Ants Saare stsenaariumi järgi.

Operaatoritele Vladimir Parvelile ja Aimée Beekmanile oli „Pöördel“ esimeseks täispikaks kunstiliseks filmiks.

Esialgse režiistsenaariumi tekstid ja sündmustik on filmivariandi omast  erinevad.

03.08.1957 – 30.08.1957  toimusid filmi „Pöördel” lõpuosa ümbervõtted. Rajooni ülemuste kahtlustused ning revidentide kontrollaktsioon kohapeal ei olnud uues variandis nii pikad ja üksikasjalikud kui algvariandis. Uued dialoogid näitlejatele kirjutas Mihhail Bleiman (vene keelde tõlkis Arnold Miller). Film loeti lõplikult valminuks 06.11.1957.

Filmi välisvõtted toimusid Abja rajooni Karksi kolhoosis, kes Tallinna Kinostuudioga sõlmitud lepingu kohaselt pidi "...andma stuudiole üürile 3 hektaari kesapõldu, millele kolhoos kohustub ühtlasi külvama hiljemalt 21. juuniks k.a. stuudio poolt antava kaeraseemne. Kolhoos kohustub andma tähendatud kesapõllule päältväetist, arvestusega, et külvatud kaer kasvaks 40 cm kõrguseks veel käesoleva aasta jooksul. Stuudio omab vaieldamatu õiguse nimetatud põllul kasvava kaera üle, samuti selle niitmiseks stuudiole vajalikul ajal ja viisil.”

Leping sõlmiti ka Karksi külanõkogu Karksi kolhoosi kohaliku talumehega, kes üüris filmimise ajaks Tallinna Kinostuudiole oma individuaalaiamaa ja elumaja.
ERA.R-1707.1.170; ERA.R-1707.1.175.

Filmi vastuvõtust

Ka filmile "Pöördel", nagu kõikidele teistele Eesti mängufilmidele, reageerisid publik ja kriitika küllaltki elavalt. Seda enam, et sellel aastal stuudio rohkem mängufilme ei teinudki kui "Juunikuu päevad" ja "Pöördel". On täiesti mõistetav, et neid kahte filmi võrreldi omavahel ja plusspunktid läksid loomulikult "Juunikuu päevadele".
Täpsemalt:
Orav, Õ. (2003). Tallinnfilm I. Mängufilmid 1947-1976. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 146-149.

Jaak Lõhmus filmile tagasivaatavalt

Nagu “Ideaalmaastikus”

Raivo Kotkas kannab nahkset palitut nagu Kalju Komissarovi mängitud rajoonipartorg Tamm Peeter Simmi “Ideaalmaastikus”. Filmide sündmused leiavad aset küll drastiliselt erinevates ajastutes — “Ideaalmaastikus” märtsiküüditamise järgsel ajal, võib-olla 1950. või 1951. aasta kevadel, “Pöördel” tegevus kulgeb aga aasta pärast isikukultuse hukkamõistmist Nikita Hruštšovi poolt, juba mõnevõrra vabama hingamise ajal.

Tõsi, Ants Saar pakkus oma loo idee Tallinna Kunstiliste ja Kroonikafilmide Stuudiole juba detsembris 1954. Läks aga peaaegu kolm aastat, enne kui ideest sai oopus. Eestimaa külaolusid vähe tundvale Aleksander Mandrõkinile oli see mängufilmi debüüt (enne seda oli ta 1955. aastal kokku pannud kontsertfilmi “Kui saabub õhtu“). Mandrõkini tubli abiline võtteplatsil ning korralduste eestindaja oli muidugi mõista Kaljo Kiisk.

Kolhoosiesimees Kotkas peab omal algatusel hakkama heaks tegema lollusi, mida “Ideaalmaastiku” Kukemere-taolised kevadkülvivolinikud omal algatusel kehtestasid: külvata iga hinna eest ükskõik millisele maale, peaasi et keskusest antud plaan saaks täidetud. Pinnasel, kus vili niikuinii ei kasva, pole mõtet põldu harida, maal, kus kasvab vaid hein ja söödavili, tuleb edendada karjakasvatust. Nii arvab kolhoosi eesrindlik agronoom Salme (Ellen Kaarma-Kilgas). Ja tal õnnestub õigele arusaamisele juhtida ka uus esimees.
Eksesimees Vutt, raamatupidaja Olep (Ants Eskola napis, ent teravas esituses) ja veel mõned vanameelsed on muidugi selle poolt, et kõik läheks endiselt, nii nagu nemad olid harjunud talitama. Ega päriselt aru ei saa, millelt nad kasu lõikavad, aga ilmselt raamatupidamist võltsides.

Et põllumajandusfilmi “Pöördel“ paljastavale paatosele pihta saada, peab vist üle lugema Uno Lahe luulekogu “Piima hambad”. Praeguses Eestis võib olla ehk isegi mõistetamatu, miks tehti 1950. aastatel ja hiljemgi nii palju igasuguseid filme maaelust.

Üks ajend oli kindlasti propagandistlik — viia õiged, järgimist nõudvad poliitilised suunised maarahvani.

Teine põhjus oli aga selles, et televisioonieelsel või -algsel perioodil tegutses ka Eestis maapiirkondades sadu nn kinopunkte, kus kord või paar, mõnel pool isegi rohkem kordi nädalas filme näidati. Rahvas vajas kinokunsti. Maakeelne lugu Eesti maaelust oli kindel kaup, mida ikka vaadati, isegi kui inimesed ekraanil andsid puiseid loosunglikke ütlusi või seisid lihtsalt tuimalt gruppides, aeg-ajalt eht-eestifilmilikult naerma pahvatades.

Tükike elavat ajalugu

Kui ekraanil liikusid nn klikiajal ilma teinud lavafiguurid Ants Lauter, Ruts Baumann, Betty Kuuskemaa või särasid noored tähed nagu Gunnar Kilgas ja Ellen Kaarma, siis oli see pingutamist väärt, et maainimene hõõruks oma kuluma kippuvad tennised hambapulbriga valgeks ja seaks sammud külakinno. Eesti NSVs oli neid mingil ajal pea tuhandes paigas.

Mandrõkini filmi “Pöördel” vaatamine paneb mõtlema, miks ei võiks meil olla ka värske film 1960. aastate kolhoosikülast, kus tooni andsid säherdused ametimehed nagu zootehnikud, arveametnikud, brigadirid, kunstlikud seemendajad ja heinakaarel ning põldudel müttavad nn šefid. Või kuidas meierei või kaupluse taga rüüpavad asunikust punnsuutäisi traktorist-kombaineritega nn kosmonaudid. Käreda komöödia saaks sellest ajast kindlasti. Samas oleks see siiski ka värske peatükike meie rahva elavat ajalugu.
Lühendatult:
Lõhmus, J. (2010). Mõne kuuga - ja selline pööre! Maaleht, 28. okt, lk 28.

Vaata lisaks:

Telesaade „Kommentaare Eesti filmile: Pöördel“. ETV kultuurisaated 1994. http://arhiiv.err.ee/vaata/kommentaare-eesti-filmile-poordel

1950. aastate kolhoosi(melo)draamat meenutavad osatäitjad Evi Rauer ja Inna Taarna, Gunnar Kilgas ja Lembit Anton. Režissöör Märt Sildvee, toimetaja Jaak Lõhmus.