Kolmnurk (1982)

Priit Pärn:

„Kolmnurk“ on minu esimene film, mille värvikunstnikuks oli maalija Miljard Kilk. Meie koostöö kestis kuni 1998. aastani ning võin täie kindlusega öelda, et ilma Miljardita ei oleks ükski minu sel perioodil valminud film pooltki sellest, mis nad on.

Lugu, mis Moskvas probleemideta kinnitati, oli näiliselt tehtud Juhan Kunderi „Ahjualuse” muinasjutu motiividel, tegema hakkasime aga hoopis midagi muud.

Tulin selle loo juurde suhteliselt pika tee. Esialgu tahtsin teha filmi kokkamisest kui füüsiliselt atraktiivsest tegevusest, lõpuks tuli sellest klassikaline suhtekolmnurk, erootilist pinget pidi tekitama söögi valmistamine ja söömine.

Pildis kasutasime demonstratiivset kollaaži koos klassikalise joonisfilmitehnikaga. Hoolimata piiratud ressurssidest – suutsime kollaažide jaoks leida antikvariaadist vaid kaks ajakirja Burda numbrit – oli lõikamise-kleepimise töö üpris lõbus.

Viisime ka läbi teatud eksperimendi: proovisime nimelt, kui palju võib muuta kangelanna figuuri, ilma et ta tunduks teise tegelasena. Selgus, et praktiliselt piiramatult.

Filmi kogu dialoog koosneb kolmest sõnast: Viktor, Eduard, Julia. Tundub, et sellega oleme läinud kui mitte filmiajalukku, siis rahva mällu kindlasti. Enne kui lapselapsele pandi nimeks Julia, kõheldi kaua.

Moskvas sündis üleandmisel skandaal: film solvavat nõukogude naist. Nõuti, et ma lõikaks 16minutilisest filmist kaheksa välja, vastasel juhul ei näidata filmi kusagil. Keeldusin. Pärast pikki läbirääkimisi sündis kompromiss – lõikasin välja 1,5 sekundit ja sadade või tuhandete koopiate asemel tehti vist paarkümmend. Kuigi lõpuks näidati „Kolmnurka“ ka Kesktelevisioonis, ei ole see film käinud ühelgi välismaisel filmifestivalil. Usun, et 1980ndate alguses oleks see teinud puhta töö.

Teede, A. (2017). Lihtsad konstruktsioonid ja keerukas huumor [Priit Pärn meenutab oma filmide saamislugusid]. Sirp, 17. veebr, lk 30-31.