Avaleht » Filmiliigid

Pulmapilt (1980)

Filmi originaalpealkiri A потoм оглянулся…

Mängufilmid | Ulmefilm Kestus: 29:20

Huviinfo

Tallinnfilmi annotatsioon

Esmapilgul harilik, tänapäevane lugu üksikust vanast mehest, tema elatud, elamata elust... Kuid sellesse ellu põimuv ulmelisus paneb vaatajaid mõtisklema reaalelu kaduvuse üle igavikulisest vaatepunktist.
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm II. Mängufilmid 1977-1991. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 184.

Raul Tammeti rezissööridebüüt

Lühimängufilm "Pulmapilt" on Raul Tammeti režissööridebüüt. Juba õpingute ajal võis märgata Raul Tammeti huvi ulmekirjanduse ja ulmefilmi vastu. Mosfilmi juures tegutsev Noorte Eksperimentaalne Loominguline Ühendus oli paljudele noortele, algajatele filmirežissööridele ja ka stsenaristidele suurepärane võimalus õpitut kinnistada ja end proovile panna, võimalus eksperimenteerida, oma teed ja teemat otsida.
/---/
Lühimängufilm "Pulmapilt" võeti Mosfilmi noortekoondises väga hästi vastu ja Raul Tammeti režissööridebüüt tunnistati igati õnnestunuks. Tallinnfilmi juhtkond suhtus filmisse tagasihoidlikumalt ja tükk aega ei olnud sel ka pääsu kinoekraanidele, laia vaataja ette. I Eesti nõukogude filmifestivali raames 1981. aastal esilinastus siiski toimus.
Orav, Õ. (2004), samas.

Film on Mosfilmi logoga ja venekeelsete algus- ning lõputiitritega, esituskeeleks eesti keel.

"Pulmapilt" (1980) on välja antud kassetil "Unustatud eesti lühimängufilmid", I osa.

Traagilised filmivõtted

Võtete lõpul hukkusid purjekasõidul operaator Jüri Garšnek, teine režissöör Tiit Berg ja pruudi osatäitja, baleriin Raili Jõeäär. Selle traagilise juhtumi tõttu tuli järelejäänud võteteks pruudi osatäitja asendada. Nii näeb pruut Laine osas suurtes plaanides rekvisiitor Katrin Püttseppa, Raili Jõeäär on üldplaanis pulmaliste grupilpildile kogunemisel ja pulmafotol.

Tammeti hiline tunnustamine

27. aprillil 2012 Haapsalus toimunud õudus- ja fantaasiafilmide festivalil (HÕFF) näidati nii unustusehõlma vajunud Raul Tammeti ulmelisi lühifilme kui ka 1987. aastal valminud Marek Piestraki seiklusfilmi “Madude oru needus”.

“Seitsmes HÕFF teeb sügava kummarduse Eesti žanrifilmile – filmiarhiivist on üles kaevatud suurel ekraanil seni näitamata Raul Tammeti ulmelise koega lühifilmid, mis ühtedena esimestest Nõukogude Eestis mõtisklesid filosoofilisel moel UFOde võimalikkuse ja inimkonna lähituleviku üle. /---/

1949. aastal sündinud Raul Tammeti nimi paistab silma eelkõige tema Eesti telefilmiklassikasse kirjutatud teoste, nagu “Tartu maraton 1983” ja “Küljetuul” järgi.

Vähem teatakse Tammeti 1970ndate ja 1980ndate vahetusel valminud lühifilme “Kiri Giuliale”, “Soolo” ja “Pulmapilt”, mida võib mõtteliselt võtta ka ühtse tervikuna oma tingliku teispoolsuse atmosfääri kujutamise poolest.

Kõigi kolme filmi peategelaseks saab pidada inimest oma tugevuste ja nõrkustega, kõigi kolme puhul paistab silma lavastaja soov meile midagi öelda, jättes õhku selge vastuseta küsimused. See aga tekitab salapära ja huvi – mis ekraanil toimub ja mis hakkab toimuma?

Varem oli Eestis sellise teoga ehk kõige paremini hakkama saanud Grigori Kromanov oma 1979. aastal valminud “Hukkunud Alpinisti hotellis“, kuid Raul Tammeti lähenemine tulnukateemale oli peenem, mitmetasandilisem ja ehk huvitavamgi."
Jänes, H. (2012). Eesti ulmefilmid on väärt vaatamist. Maaleht, 27. apr.

Tammeti ulmetemaatikast

Kirjanik, filmikriitik ja esseist Olev Remsu vaatleb oma Teater. Muusika. Kino. 2009. aasta Raul Tammeti filmiloomingut käsitlevas ülevaateartiklis muuhulgas ka režissööri kolme ulmeteemalist lühimängufilmi, “Kiri Giuliale” (1978), “Soolo” (1979) ja  “Pulmapilt” (1980), ning toob välja mõned Tammeti “lavastajakäekirja” eripärased jooned.

Juba “Kirjas Giuliale” on loodud “teispoolsuse atmosfäär, mis mitte kuidagi toona koolides peale surutud marumaterialistlikku maailma ei sobinud. /---/ “Soolo” võiks  žanreerida psühhodraamaks. Peet Vallaku novelli tegevus on toodud filmi loomise aega. Tammet ja tema meeskond on osanud pildi, aga eriti heli ja valguse abil kummastada üsna tavalisi tegevusi, nagu puudelõhkumine, trepil käimine, välivoodis lebamine. Tunneme mingit saladuse hõngu. Tammeti huvi teispoolsuse ja tunnetusprobleemide vastu süveneb, sedapuhku on ainevallaks lausa ufondus, mis 1979. aastal ei olnud nõnda leierdatud nagu praegu ja millel oli koguni dissidentluse mekki.”/---/

“Psühholoogilise ulmeka ["Pulmapilt" – toim] juhatab sisse salapära, Tammetil tundub olevat missioon tõestada, et pärisreaalsus on tunnetamatu, et asi, mida näeme, ei ole see asi, mida näeme, ja asi, mida puudutame, ei ole see asi, mida puudutame.” /---/
Remsu, O. (2009). "Kogu" Tammet. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 102-113.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm