Koduküla (1969)

Peep Puksi ja Peeter Toominga debüütfilm

Vaike Mesila, filmidirektor: „Peebu esimene film oli „Koduküla” ja see oli ka Peeter Toomingal esimene. Minul ei olnud, mina olin Valeria Andersoniga teinud juba „Reportaaži kuriteost”. Filmisime üht väikest küla Saaremaal. Pärast seda lasti veel film ringi teha, sest kaasaega oli seal liiga vähe. Me siis võtsime sinna juurde silikaadist maju ja mingit kolhoosi värki. Aga muidu oli niisugune kena, poeetiline film.“

Taevere, M. (2011). Olen saanud nelikümmend aastat jälgida eesti filmi arengut...: Dokumentalist Peep Puks eile ja täna. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 88-103.

Katke intervjuust Peep Puksiga:

Tiit Tuumalu (T.T.): Peep, te olete üks neist vanema põlve dokumentalistidest, kelle filmid, mida on ühtekokku ligemale 60, lebavad siiani riiulitel – küll mitte selle sõna endisaegses tähenduses. Kui televisioon neist mõnda juhuslikult ei näita – õnneks vahel näitab, aitäh ETV 2-le! – või harvade retrospektiivide otsa ei satu, pole huvilistel erilist võimalust neid kätte saada, kui end just spetsiaalselt filmiarhiivi poole ei asutata.

Peep Puks (P.P.): See on valus, väga valus probleem.

T.T.: Tegelikult on teiega isegi hästi, sest «Kuuvikerkaart» saab igal ajal vaadata ETV digitaalsest arhiivist. «Juhan Liivi lugu» ja «Koduküla» on aga digitaalselt laenutatavad Elionist. Muide, «Koduküla» laenutati 2010. aastal – seal on üks selline sari nagu «Eesti dokumentalistika kuld» –, kui seda sai erandkorras teha veel täiesti tasuta, koguni tuhatkond korda, mis oli viies tulemus, kohe Sulev Keeduse «In Paradisumi» ja Andres Söödi tuntud klassikute järel.   

P.P.: Oo. Aitäh, et ütlesite, ma ei teadnud seda. Tõesti.

/---/

T.T.: See kõrge pildikultuur paistab välja juba «Kodukülast», mis valmis 1969. aastal ja oli teie debüütfilm, ühtlasi esimene koostöö Peeter Toomingaga. «Koduküla» temaatikat jätkate te hiljem «Kuuvikerkaares», siis juba värvilisena, maaelu olete käsitlenud mõnes teiseski filmis.

P.P.: Maainimestes oli siis veel midagi väga eestilikku, mis linnas oli juba kadumas. Ehedus. Jõud. Lugupidamine maa vastu... Kõlab võib-olla õõnsalt, aga tegelikult on see väga õige asi. Just seda püüdsime me neis ka edasi anda.
Mis «Koduküla» puudutab, siis sellele tegi ju Peetri isa Osvald Tooming stsenaariumi ja seda paari lauset, mis ta autoritekstiks kirjutas... Kas te teate seda lugu?

T.T.: Mitte väga täpselt.

P.P.: See on nüüd jälle ühe vanakese heietamine, aga Tambek tegi «Talupojad» 1968. aastal (film pandi liiga suure tõetruuduse pärast riiulile – toim), meie «Koduküla» 1969. aastal, ja ka meil oli see pilt üpris nukker, kuigi me püüdsime talgutega näidata, et maal on see jõud, need väärtused tegelikult alles, ainult et seda tahetakse välja suretada.
Esimese teksti luges sisse Valdeko Ratassepp.... Ta luges tohutult hästi. Sügava, traagilise häälega. Siis selgus, et liiga traagilisega, tonaalsus ei sobinud, rõhutas liiga palju pildis nähtavat, ja see oli ju niigi mustvalge – ikkagi hääbuv küla. Pidime minema kompromissile ja diktori välja vahetama. Nii tuli filmi Aarne Üksküla, kes luges ka väga hästi, aga natuke neutraalsemalt.
Võib ju ütelda, et esimene film ja tegite kohe kompromissi, aga ma arvan, et me selle küla ikkagi päästsime, põhisõnum jäi ju alles.

Intervjuu terviktekst:
Kuidas Peep Puks õppefilmist kunstišedöövri tegi - Kultuur ...
Tuumalu, T. (2012). Kuidas Peep Puks õppefilmist kunstišedöövri tegi [intervjuu Peep Puksiga: Docpointil linastuvad vanad dokumentaalfilmid]. Postimees,  26. jaan, lk 16-17.

Peeter Toominga filmid Kumu kunstifilmide festivalil 5. juunil 2015:
KuFF: Peeter Toominga 1960. –1980. aastate filmid
http://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/kuff-peeter-toominga-1960-1980-aastate-filmid/   (31.08.2015).