Avaleht » Filmiliigid

Klaabu (1978)

Animafilmid Kestus: 09:37

Huviinfo

Fakte filmi valmimisest

Valmib "Klaabu" esialgne stsenaarium: 10.02.1978
Režiistsenaarium filmile "Klaabu": 10.05.1978
Filmi ettevalmistusperiood: 17.04. - 27.06.1978
Võtteperiood: 28.06. - 30.11.1978
Montaaž: 01.12. - 29.12.1978
Filmi üleandmine - 29. detsember 1978
Filmi maksumus - 26 962 rubla.

Linastusluba nr MB-01403 väljastati filmile 05.01.1979. aastal: Filmi võib demonstreerida  Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajata.

Linastusluba Nr 2257/79 väljastati filmile 09.08.1979. aastal: Filmi võib demonstreerida NSV Liidus igasugusele auditooriumile tähtajata.
Riigiarhiiv: ERA.R-1707.1.1716: Joonisfilmi "Klaabu" põhidokumentatsioon.

Tallinnfilmi toimetuskolleegium arutas oma koosolekul 22. veebruaril 1978 Avo Paistiku stsenaariumit joonisfilmile "Klaabu" ja märkis järgmist: Kavatsetav film on määratud kõige väiksemale vaatajale. See jutustab elu avastamise esimestest rõõmudest ja muredest, esimestest kokkupuudetest headuse, abivalmiduse ja osavõtlikkusega, aga ka kohtumisest omakasupüüdlikkuse ja egoismiga. Sündmustik on lastepärane, fantaasiarikas, sisaldab toreda huumoritundega didaktilisi õpetusivasid ning annab võimaluse huvitava joonisfilmi loomiseks.

Tallinnfilmi Kunstinõukogu arutelult

8. jaanuar 1978

E. Tuganov: Minu arvates on Avo Paistik huvitav režissöör, ta valmistab üllatusi. Esiteks, hästi tehtud ja värviküllane film. Teiseks, graafika seisukohast üllatav kunstiline lahendus. Ei saa võrrelda kahe varasema filmiga, see on midagi uut nii kujude kui koloriidi poolest. Kuid multirežiiga on midagi lahti - me kas hindame oma jutustamisoskust ekraanil üle või hindame üle vaataja ettekujutusvõimet ja filmist arusaamist.
Riigiarhiiv: ERA.R-1707.1.1715: Joonisfilmi "Klaabu" toimik.

Avo Paistik filmi saamisloost

Katkeid intervjuudest

Samal aastal "Tolmuimejaga" valmis sul esimene Klaabu film. Üldse tegid temast kolm filmi - "Klaabu" (1978), "Klaabu, Nipi ja tige kala" (1979) ja "Klaabu kosmoses" (1981), peale selle oled Klaabust kirjutanud ja joonistanud neli raamatut.
Kuidas Klaabu sündis?

Kui olin 1974. aastal karikatuuride tegemise maha jätnud, tehti mulle "Tähekeses" ettepanek hakata jutte illustreerima. Taheti, et mõtleksin välja säärase fantastilise  tegelase, keda pole seni lasteajakirjades ning -raamatutes olnud, ja et lapsed saaksid teda ise kergesti valmistada. Mõtlesin hulk aega. Ühel õhtul sõitsin Mustamäelt koju Laulupeo-tänavale ning siis tuli mõte, et teeks selle tegelase õige munast. Munal on väga ilus vorm, pealegi on ta filosoofiline alge, algosis, tuum. See oli 24. oktoobril 1975, pühitsen senini igal aastal Klaabu sünnipäeva.
Munakoorest tegin Klaabu keha, plastiliinist jalad, vatmanist lõikasin silmad, harjast ripsmed, panin külge käed ja pähe tundlad - iga laps võib teda vanemate abita teha. Tundlad on õigupoolest krimblid, nendega võib Klaabu kõiksugu imeasju teha. Sõna "krimblid" tuli niimoodi. Mul oli Klaabu laua peal, ateljeesse tatsas minu kahe ja poole aastane poeg Hanno ning küsis: "Isa, mis krimblid need seal on?". Pisut keeruline sõna, aga huvitav ning pealegi ei tähenda mitte midagi.
Pakkusin Klaabut "Tähekesele" ning hulk aastaid kirjutaski Jaan Rannap lasteajakirjale kõikvõimalikke lugusid, mina aga illustreerisin, kasutades tegelasena Klaabut.

Ent Nipi?
Umbes pool aastat hiljem sõitsin rongis, vaatasin lihtsalt aknast välja ja siis tuli mõte, et teeks Klaabule kaaslase, kes oleks äärmiselt vastuoluline tegelane - inimese jalgadega kerakujuline olend ja pealegi londiga. Arvasin, et ta peaks nipitaja poiss olema, sellest nimigi. Hiljem, filmi tehes sain Moskvas etteheidete osaliseks - öeldi, et olgu parem väike elevandipojake, mitte säärane kummaline olend.

Kuigi kasutasid neis kolmes filmis samu peategelasi, on tööd teostuselt küllalt erinevad.
Need pole seeriafilmid. Kujundus ja tehnika ei kattu. Ma ei tahtnud end korrata, iga filmi valmides pead mingil määral üllatama. "Klaabu" juures olin ise kunstnik, foonid tegi Kaarel Kurismaa. Minu senised tööd olid kiire liikumisega, nüüd tahtsin teha müstilist, suhteliselt aeglast filmi, kus foonid ei vahelduks kähku ning neid saaks jälgida. Järgmise filmi kunstnikeks olime koos Mati Kütiga, aga "Klaabu kosmoses" kujunduse tegi ta juba üksi. Selle lastefilmiga oli mul Moskvas üksjagu pahandusi, nii mõnedki fantastilised kohad tuli välja lõigata, üks punane näriv rott õnnestus siiski sisse jätta.
Teinemaa, S. (1992). Vastab Avo Paistik]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 3-10.

Kuidas „Klaabu“ seeria Moskvas vastu võeti?
Esimese „Klaabu“ pärast sõitsin ma viis korda Moskva vahet. Ma päris imestasin, ise nad tahtsid lastefilme, aga nii lihtsa stsenaariumiga, nagu oli „Klaabu“, tuli tülpimuseni vaeva näha. Finaalis pidid Klaabu ja Nipi vihmavarjuga õhku tõusma, lõpmatusse kaduma. Svjatkovskaja küsis: mispärast lõpmatusse? Taevasse? Mitte mingil juhul! Võtke maha, üle pilvede tõusta ei tohi. Mis tegelane on see inimese jalgade ja londiga Nipi? Lapsed ei saa sellest aru, tehke parem väike elevandikene.
Mina elevandikest teha ei tahtnud. Läksin Svjatkovskaja ülemuse juurde kaebama. Joonistasin tema silme all paberile Nipi ja küsisin, kas animafilmis tohib niisugust tegelast kasutada? Tema vaatas ja ütles, et see on ju päris naljakas, miks mitte, tohib küll.
Filmi käikulaskmise tähtaeg oli juba möödas, kui ma viiendat korda Moskvasse sõitsin. Istusin terve nädala Goskinos ja ma ei saanudki vastust, tulin tühjade kätega tagasi. Esmaspäeval helistasime Moskvasse, siis teatati käskkirja number, mille põhjal stuudio võis tööd alustada.
Kiik, S. (2006). Avo Paistiku võitlused võimude, tsensuuri ja. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 90-97.

Filmile tagasivaatavalt

Sergei Assenin: „Ka "Klaabus" kasutab Paistik järjekindlalt absurdi. Võib kerkida küsimus, kas lastele mõeldud filmides selliste võtete poole tasub pöörduda? Absurdne oleks justkui laste tajumusele võõras. Kuid laste psühholoogia ja kunstitaju hea tundja K. Tšukovski juhtis tähelepanu sellele, et lastele meeldivad pahupidipööratud luuletused. Ta järeldas, et mängus on absurd vahendiks ümbritseva maailma kohta olemasolevate teadmiste kontrollimisel. Ja see vahend on just seetõttu tõhus, et on äraspidine.
/---/
Tundub, et Klaabu-filmides leidis Avo Paistik selle, mida ammu oli otsinud: tema ohjeldamatu fantaasia jaoks vajalikult avarad ja mahukad süžeed, ereda, nakatava ja täisverelise muinasjutulisuse, üldistatud metafoorilisuse väljendusrikka keele.“
Assenin, S. (1986). Avo Paistiku unenäod ja tegelikkus. Rmt: Etüüde eesti multifilmidest ja nende loojatest. Tallinn: Perioodika, lk 82-90.

Jaan Ruus: „Veel enne kui Priit Pärn hakkas tegema oma kuulsaid liikuvaid pildiparadokse, tõi Paistik ekraanile olendi, kes saab muuta oma kuju. Olend sündis veetilgast, oli uudishimulik ja naiivne, kuid oskas konflikti sattudes ootamatult muunduda ning eluvõitluses sobivalt kohaneda. See oli Klaabu. Sõna "Klaabu" ütles esimesena välja tollase lasteajakirja Pioneer toimetaja, lastekirjaniku Lembit Rattuse kaheaastane tütar.
/---/
Paistik ei püüdnud kunagi järgmises filmis ennast järele aimata. Raske on talle omistada üht kindlat stiili. Siiski elas ta kõik oma filmid läbi ja arvas, et on kõigis oma filmides olemas, isegi debüütfilmi mustas pliiatsijupis.“
Ruus, J. (2013). Avo Paistiku kuus elu. Sirp, 6. dets, lk 26.

Eesti lastefilmide sari

3. oktoobril 2013 alustas ilmumist Eesti lastefilmide sari - põnevad, lõbusad ja õpetlikud lastefilmid 30 DVD-l, mis peaksid olema igas kodus! DVDd tulevad järjest poodides müügile koos Eesti Ekspressiga igal neljapäeval alates 3. oktoobrist. Nii 30 nädalat järjest. Sarjas on 60 lühianimafilmi, 4 täispikka animafilmi ja 16 mängufilmi. Filmid on valitud nii, et esindatud oleksid meie parimad filmitegijad, iga žanri parimad filmid, eri ajastud ja kõik meie tähtsamad lastefilmide tegelased.

Avo Paistiku Klaabu triloogia on  sarja 11. DVD, ilmunud 12.12.2013. Sellel on järgmised filmid:
Klaabu (1978)
Klaabu, Nipi ja tige kala (1979)
Klaabu kosmoses (1981)

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm