Kiviaid (1988)

Kaamera liigub mööda metsajärve kallast. See on Kaali järv, taevast langenud kivi jälg, eestlaste püha paik. Järve kõrval kiviaed, taamal paistab taluõu. Mõtisklev diktoritekst kivist, igikestvusest, inimese suhtest kiviga. Kaamera rändab mööda kiviklibuseid kartulipeenraid, üle kivise heinamaa, mööda sammeldunud kiviaiaga metsaalust. Vana mees meenutab sõjaaega, kaamera kulgeb piki kivist kaevikuid. Muhu kiviaiad, kiviklibune kadakane heinamaa, Tahkuna kivilabürint, Rebala kivikalmed. Diktoritekst nähtule filosoofilist sügavust ja kõiksuse puudutust lisamas. Hävinud talukoht pooleli jäänud kiviaiga. Koguva küla ja tema karjaaiad, tornita Karja kirik, Kaali, Palmse. Vana mees kõneleb heitlikest aegadest, kaamera rändab mööda kive, kõiksuse loor nähtu kohal heljumas. Traktor lükkab suurt kivirahnu, kivipurustajast tulnud killustik saab asfaldiks. Noorrahvas laob vana kivimüüri uuesti üles. Maalinn kadakate vahel. Kivi, kivi, kivi. Vana mees vaatab merele ja kõneleb oma saja-aastase sünnikodu saamise loost. Kaamera eest liiguvad läbi fotod endisaegade külaelust. Vana mees suitsetab, kaamera rändab filosoofiliselt mööda sammeldunud kiviaeda, rõhutab kivi ja tööka rahva ühtsust.

Märksõnad: filosofeerimine | heietamine | kadastik | kaevik | kalmistu | karjamaa | kiviaeg | kiviaia ladumine | kivide lõhkumine | maalinnus | monoloog | mõtisklused | sammaldunud kiviaed | tuuline meri | vana mees | Vaata kõiki »