Avaleht » Filmiliigid

Sisukokkuvõte

Film algab lõiguga, kus vanaeideke veab käru peal rasket tünni. Käru liigub porisel-lörtsisel teel väga vaevaliselt edasi, eideke on hädas.. Aga tal on eesmärk ja ta ei anna alla.
Oma selge eesmärk on ka filmi autoritel. Diktor sõnastab küsimused, mis viisid filmi loojad tänapäeva Venemaale - Kas Venemaa on tõepoolest minetanud suurriigi maine? Mis seal toimub? Kes on süüdi?  Peamine, millele mindi vastust  otsima - Kellel on Venemaal hea elada? nagu küsis kord vene poeet Nikolai Nekrassov oma samanimelises poeemis ja  - mis nähtus on see "saladuslik vene hing"?
Venemaa on kontrastide maa, kus kõrvuti võivad olla kohutav vaesus ja uhkeldavad paraadid. Filmi autorid ei varja, et venelaste uhkus on nende mastaabid. Neil on kõik suur - hing, süda, tunded ja armastus  - aga ka vaesus, meeleheide, häda ja viletsus.  Mitte midagi pole väikest, kõik on tohutu,  iseäranis emotsioonid, mis ulatavad eufooriast sügavaima depressioonini.   
Ühiskonna vastuolulisus avaldub inimeste psüühikas, mis on ühelt poolt murtud, teiselt poolt aga raudtugev ja sisemiselt väärikas. Filmis esinevad värvikad inimesed, näiteks võimukas kommunistist pensionäritädi, puud vooliv muretu, huumorimeelne külamees, lapsed kallist koolist, nutikas ja avala meelega õpetaja.
Diktoritekst ja autorite esitatud küsimused moodustavad filmis iseseisva  pateetilise teesikogu. Filmi sugestiivne pilt toob välja mitmekihilisi tähendusi, kaadritagune tekst, täis allegooriaid, kirjanduslikke pärle ja tähendamissõnu,  üldistab.  Vene “väikese inimese” elu ja kannatuste eksponeerimine muutub traagilise paatosega pealeloetud teksti kaasabil eriti ängistavaks. Enamjagu sugereerivad valitud tsitaadid pessimismi ja lootusetust. Siit-sealt lööb läbi nostalgiline igatsus kadunud aegade järele.
Kui jutt on vene hingest, ei saada läbi ka ortodoksi kiriku jumalateenistuseta. Pildis on kõnekas arhailisus, kaadri taga aga tehakse järeldusi: tavaline külanaine peab Venemaad üleval, toeks vaid toitja-elupäästja - kits!  Kirikukellad löövad, kaadritagune vene itk lihvib eksistentsialistlikku paatost veelgi teravamaks. Paksud värvid omandavad mõnikord iseäraliku köitvuse.
Tähtis on see, et su hing oleks puhas, et sa oleksid inimeste vastu lahke, ütleb filmis koolitüdruk. Lihtne, arusaadav ja mõjuv. Need ei käi kindlasti mitte ainult vene, vaid ka igasuguse teisest rahvusest hinge kohta. Võimalik, et hingel polegi rahvust ning võibolla on jutud “vene hingest” üksnes inimlik väljamõeldis.

Märksõnad: elu analüüsimine | elu paratamatus | erakool | inimsuhted | itk | jääauk | kiriku kellatorn | kirikukellade helistamine | kirjanduse aines | kirjandusklassika | kooli direktor | kunstiõpetus | lootusetus | mõtisklused | nõukogude aja nostalgia | nõukogude pärand | puidutööd | riigielu üldküsimused | tulevikuperspektiivid | tööõpetus | vaesus | vanamemm | vastandlik maailm | õigeusu jumalateenistus | äärmuslikkus | Vaata kõiki »

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm