Keila "sõda". Kaitseliidu manöövrid (1926)

Toonane ajakirjandus sündmusest

Kaitseliit päästis Tallinna. Kaitseliidu Tallinna-Harju-Lääne malevate ühine suurõppus Keila piirkonnas. Suur osavõtt. Fugaasid, suitsukatted, aeroplaanid, suurtükid.

Laupäeval algasid kaitseliidu Keila suurõppused. Ametlik Tallinna maleva väljaastumine oli määratud kella pool 5 peale kindlaks. Kutsutud külalisi ja vahekohtunikke oli palutud kella 4 kaitseliidu staapi. Staabi ees on käimas suur askeldus, seisab veoauto kaitseliitlastega. Need olla sidemehed ja saadetakse varem välja. Propaganda osakonda koguvad ajakirjanikud kõigist Tallinna lehtedest. Neid varustatakse valgete käesidemetega, et vabalt, erapooletuna väeliinil liikuda võiks ja sel puhul “surmamõistmist” karta poleks.

Kell veerand viis lahkub staabist siniste pealik kolonel Pinka oma abi ins. Aviku ja adjutant Ingermanniga. Sellejärele sõidavad Wilde aeda ka õppuste üldjuhataja kolonel Vende oma staabiülema kapten Freibergiga. Kell pool 5 sõidavad ka kutsutud külalised Tallinna maleva kogumiskohta.

Vene turul ja Merepuiesteel on murdu rahvast koos. “Kalevi “ malevkond, pealik Tõnsoni juhatusel, sammub orkestrihelide saatel Merepuiesteele, kus peale lühikest seisakut teele asutakse.

Wilde aeda olid tulnud “lahingusse” minejaid saatma kindral Tõrvand, kaitseliidu ülem kolonel Roska ja küllasõitnud maakondade malevate pealikud. Rohkesti oli pealt vaatamas naisi. Nad saadavad mehi ja isasid. Soovivad head jällenägemist ja tervisega tagasitulemist. Paljude suust kuuldub ütelus: - “Vaata, et “surma” ei saa, tule ikka eluga tagasi...”. Kogupilt jätab mulje, et õppustele minekust juttu pole ja tegemist on vaenlase vastu tulde minemisega. Seda kogupilti ja muljet täiendavad Punase Risti autod, kus sees istuvad õed ja sanitarid.
Põhjalik reportaaž sündmusest: Kaitseliit päästis Tallinna (1926). Vaba Maa, 12. okt, lk 4-5.

Filmis esinenud isikuid

Heinrich Laretei VR II/3 (4. jaanuar 1892 – 3. aprill 1973 Stockholm) oli Eesti diplomaat, poliitik ja sõjaväelane (kapten).
Eesti Vabadussõja lõpus 1920a. alguses teenis Suurtükiväe Tagavara Divisjoni ülema ametikohal. Heinrich Laretei oli Eesti Vabariigi saadik NSV Liidus (Moskvas) alates 1926. aastast, pärast Ado Birki. Kui Nõukogude Liit 1940. aastal Eesti Vabariigi okupeeris, oli Heinrich Laretei Eesti Vabariigi saadik Rootsi Kuningriigis (Stockholmis). Ta ei tunnustanud Eesti okupatsiooni ning keeldus tagasi pöördumast Eesti NSV-sse, kus mõisteti tagaselja surma kui "kodumaareetur".
Heinrich Laretei, http://et.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Laretei (03.02.2012).

Johannes Orasmaa VR I/2 ja II/3 (kuni 1935 Johannes Roska, 3. detsember 1890 Joala vald (Vaivara kihelkond) – 24. mai 1943 Vjatka laager, Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik, Kaitseliidu ülem, Riiginõukogu liige.
1919 2. Suurtükiväepolgu ülem
1919–1920 Merekindluste ülem
12. veebruaril 1920.a. ülendatakse kaptenist alampolkovnikuks auastme vanusega 1. veebruar 1920
1921–1923 Soomusrongide Brigaadi ülem
1923–1925 2. Soomusrongirügemendi ülem
alates 10. veebruarist 1925 – Kaitseliidu ülem
24. veebruar 1928 – ülendati kindralmajoriks
Johannes Orasmaa, http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Orasmaa (03.02.2012).

Friedrich-Karl Pinka VR I/3, II/3 (18. oktoober 1895, Murikatsi, Kärstna/Tuhalaane, Viljandimaa – 16. jaanuar 1942 Kirov) oli Eesti sõjaväelane (kolonel), Scoutspataljoni esimene ülem.
Sündis Murikatsi (Põrga) karjamõisa rentniku Konrad-Johan Pinka peres. Õppis Tartus eragümnaasiumis ja Reaalgümnaasiumis ning Valgas Reaalkoolis. Teenis Venemaa keiserlikus sõjaväes aastail 1915–1917. Lõpetas 1915. aastal Pauli sõjakooli ja sai ohvitseri auastme.
Vabadussõjas formeeris ja juhtis Scoutspataljoni. Sai rindel raskelt haavata. Pärast Vabadussõda teenis Kaitseliidu Tallinna maleva pealikuna ning mitme sõjaväeringkonna ülemana.
Lõpetas Kõrgema Sõjakooli aastal 1938. Alates 1. juunist 1936 Lääne-Saare kaitseringkonna ülem. Alates detsembrist 1939 teenis Viru-Järva sõjaväeringkonna ülemana koloneli auastmes
Saadeti erru novembris 1940, seejärel töötas lihttöölisena Tallinnas. Küüditati 14. juunil 1941 Tallinnast koos naise Margoti, tütre Maylis-Elisabethi, poja Erik-Herberti ja tütre Piaga. Viidi Vjatlagi vangilaagrisse Kirovi oblastis. Kirovi oblastikohus mõistis Pinka 20. oktoobril 1941 surma (§ 58–2, 12 alusel). Hukati 16. jaanuaril 1942.
Friedrich-Karl Pinka, http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich-Karl_Pinka (03.02.2012).

Oskar Albert Suursööt (30. mai 1893 Saku vald (Keila kihelkond), Harjumaa – 1950 ? Magadani oblast) oli Eesti poliitik.
1918 Kaitseliidu organiseerija Tallinnas ja Harjumaal. 1920–1922 Harju Maakonnanõukogu esimees. 1924 lõpetas Suursööt Detmoldi kommunaalteaduste akadeemia Saksamaal. 1925–1928 Kaitseliidu Harju maleva pealik. IV ja V Riigikogu liige. Majandusminister 1932. Aastast 1935 Isamaaliidu keskjuhatuse esimees. 1938–1940 I Riigivolikogu liige. Vahistati 24. juulil 1940. Suri vangistuses.
Oskar Albert Suursööt , http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Suurs%C3%B6%C3%B6t (03.02.2012).

Juhan Tõrvand (24. november 1883 Laatre vald, Pärnumaa – 12. mai 1942 Vjatlag, Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor).
Juhan Tõrvand õppis Penuja kihelkonnakoolis ning Pärnu linnakoolis. 3. septembril 1902 alustas Tõrvand oma sõjaväeteenistust, astudes vabatahtlikuna Venemaa kesiririigi sõjaväkke. Lõpetas Vilno junkrukooli 1906. aastal, kus ta ülendati nooremleitnandiks, kooli järel teenis Viiburis.
Juhan Tõrvand võttis koos teiste ohvitseridega osa põrandaalusest revolutsioonilisest tegevusest ning oli sellega seoses sunnitud vahetama teenistuspaika. Kuni õppima asumiseni Nikolai Kindralstaabi Akadeemias (1910) teenis Tõrvand 36. Siberi kütipolgus Vladivostokis. Akadeemias olles ülendati ta 15. oktoobril 1913 alamkapteniks.
Esimese maailmasõja alguses 1914. aastal läks värskelt Nikolai Kindralstaabi Akadeemia lõpetanud Tõrvand koos oma polguga rindele. Hiljem teenis Tõrvand 9. Siberi kütidiviisi ja IV Siberi korpuse staapides.
14. juulil 1916 viidi Tõrvand üle kindralstaabi kutseliiki ning määrati 12. Siberi kütidiviisi vanemaks adjutandiks. Ühel luurekäigul 1916. aasta suvel sai Tõrvand raskesti haavata. Pärast paranemist teenis Tõrvand Edelarinde staabis operatiivosakonna ülema abina.
1917. aasta augustis määrati ta Vilno sõjakooli taktika ja topograafia lektoriks, kellena tegutses kuni kooli sulgemiseni 1918. aasta jaanuaris. 1917. aasta sügisel ülendati Juhan Tõrvand kindralstaabi alampolkovnikuks.
Kindralstaabi kapten Juhan Tõrvandit autasustati Püha Georgi ordeni 4. järguga. VP 03.11.1916.
Eestisse siirdumise järel teenis Tõrvand Eesti sõjaväes, 1925 ülendati kindralmajoriks, liitus Korp! Rotaliaga. Aastatel 1925 kuni 1929 oli Kindralstaabi, alates 1929 kuni 1934 Kaitsevägede Staabi ülem.
5. märtsil 1930 toimunud häire ajal sai kindral Tõrvand haavata. Laevade tehingu pärast vabastati Tõrvand staabiülema kohalt, kuid mõisteti Riigikohtu poolt õigeks.
1935. aastal saadeti vanuse tõttu erru. Seoses vapside riigipöörde protsessiga arreteeriti ka Tõrvand ning oli Patarei vanglas kuni 1937. aasta jõuludeni, mil sai amnestia (koos kindral Andres Larkaga).
5. märtsil 1939 jäi ta Ülemiste järvel jääpurjeka alla ja murdis jalaluu.
14. juunil 1941. aastal juuniküüditamise käigus arreteeriti ta uuesti juba kommunistide poolt. Mõisteti süüdi tribunali poolt §58-13 alusel. Tõrvand suri Vjatka laagris Kirovi oblastis 12. mail 1942 kopsupõletikku.
Juhan Tõrvand, http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_T%C3%B5rvand (03.02.2012).

Jakob Vende VR I/3 (17. aprill 1890 Esna, Järvamaa – 26. detsember 1941 Sevurallag) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Vabadussõja ajal teenis ta 4. Jalaväepolgus, hiljem 10. Jalaväerügemendis, Viru-Järva ja Valga Sõjaväeringkonna ülem. Vabastati tegevteenistusest 8. novembril 1939, arreteeriti 15. juunil 1941.
Jakob Vende, http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Vende (03.02.2012).

Filmis esinenud kohti

Martin Lutheri mälestussammas Kumnas

Kumna mõisnik Georg von Meyendorff püstitas 1862. aastal Keila kirikumõisa lähedale pastoraadi teeristi pronksist Martin Lutheri mälestussamba. Algselt oli üle kuue meetri kõrgune mälestusmärk planeeritud seisma Tallinnas, Toompea lossi vastas praeguse Nevski katedraali kohal, kuid tollased poliitilised olud ei lasknud sel teoks saada, seetõttu otsustas Georg von Meyendorff selle püstitada oma kodukohale lähemale.

Samba autoriks oli baltisaksa päritolu skulptor Peter Clodt von Jürgensburg, tol ajal hinnatud ja kuulsust kogunud kunstnik, kelle tööd kaunistavad näiteks Sankt Peterburgi ja Berliini. Tema kuulsamate tööde hulka võib lugeda Sankt Peterburgi hobuseid nii Narva kaarel kui Anitškovi sillal. Martin Lutheri ausamba loomine läks maksma tolle aja kohta küllaltki suure summa, 9000 rubla.

See ausammas oli ainus Martin Lutherile pühendatud mälestusmärk kogu Vene tsaaririigis. Samuti teeb mälestusmärgi eriliseks fakt, et selle selgitavad kirjad olid esmakordselt kogu ajaloo jooksul eesti keeles, tehes ausambast omalaadse verstaposti eesti keele ja eestlaste jaoks.

1949 aastal võtsid nõukogude võimu käsilased ausamba maha ning väidetavalt sulatati pronksist kuju ümber hiljem Tallinnasse püstitatud Stalini kujuks. Tänapäevani on aga säilinud samba algne paekivist vundament ning loodetavasti saabub päev, kus kultuurilooliselt tähtis vaatamisväärsus võiks taas oma kohal seista.
Martin Lutheri mälestusmärk, http://www.martinluther.ee/ (29.07.2011).