Kaupmees ja ahvid (1979)

Filmi valmimisest

Seletuskirjast nukufilmi "Giufa ja ahvid" tootmise kohta

Algselt oli film planeeritud 2-osalisena üldpikkuses 540 m. Filmi süžeeline osa pidi koosnema kolmest eri novellist-muinasjutust - "Giufa", "Kurb hobune" ja "Ahvid".
Filmimisperioodiks filmiti kõik kolm pala. Montaažiperioodil selgus, et filmi pikkus ei mahuta endasse kõiki kolme filmitud pala ning et pala "Kurb hobune" vajab tehnoloogiliste tulemuste tõttu ümberfilmimist. Olemasolev lamenukkude filmimiseks mõeldud multpukk oli vananenud oma tehniliste võimaluste poolest ega võimaldanud filmida seda pala vajalikul kunstilisel tasemel. Film valmis seega kahest palast.
Filmi üleandmisel NSV Liidu Goskinole tehti režissöörile ettepanek teha ühest kaheosalisest filmist kaks iseseisvat üheosalist filmi nimetustega "Giufa" ja "Kaupmees ja ahvid". Sellest lähtuvalt sai film osaliselt ümbermonteeritud ka rahvuslikus (eesti) variandis, et edaspidi kõik koopiad oleks identsed.
Allikas: ERA.R-1707.1.1812 Nukufilmide "Giufa" ja "Kaupmees ja ahvid" põhidokumentatsioon.

Valmib stsenaarium nukufilmi osadele "Kaupmees ja ahvid" ja "Giufa": 20.11.1978
Valmib 2-osalise nukufilmi "Giufa, hobune ja ahvid" režiistsenaarium (A. Beekman): 20.12.1978
Nukufilmi "Giufa ja skulptuur" ja "Kaupmees ja ahvid" stsenaarium (E. Tuganov): aprill 1979

Nukufilmi arutelu Tallinnfilmi Kunstinõukogus
22. november 1979

S. Kiik: Film on loodud kahe erineva muinasjutut alusel, moodustab kasseti. Kujunduslik lahendus on huvitav, nukkude liikumine laitmatu. Tunda annab teatud dramaturgiline lõtvus.

H. Klaar: Folkloor ongi jutustav, lõtv. Ka film on aeglaselt jutustav.
K. Kiisk: Ilus film, kuid oleks võinud veidi lühendada.
E. Tuganov: Metraaž on täpne, midagi pole võimalik kärpida.
Filmile anti üksmeelselt I tasustamisgrupp.
Allikas: ERA.R-1707.1.1811 Nukufilmide "Giufa" ja "Kaupmees ja ahvid" toimik, lk 88-89.

Filmi ettevalmistusperiood: 22.12.1978 - 02.04.1979
Võtteperiood: 03.04. - 30.09.1979
Montaaž: 01.10. - 31.10.1979
Filmi üleandmine - 31. oktoober 1979
Venekeelne dublaaž valmis: 25.03.1980
Filmi maksumus - 42 827 rubla (kahe osa ühine maksumus)

Linastusluba nr MB-09478 väljastati filmile 12.12.1979. aastal: Filmi võib demonstreerida  Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajatult.
Linastusluba Nº 2132/80, väljastatud 2. aprillil 1980 : NSVL Riiklik Kinematograafia Komitee lubab demonstreerida filmi kogu NSV Liidu kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajatult.
Allikas: ERA.R-1707.1.1812 Nukufilmide "Giufa" ja "Kaupmees ja ahvid" põhidokumentatsioon.

Vastab Elbert Tuganov

Kas nukufilm on lastele või täiskasvanutele?
Mõlemale.

Kellele teed filme?
Alguses enda lastele, hiljem kogu maailmale.

Miks lapsed armastavad animatsioonfilme?
Eks nad näe iseendid ekraanil.

Aga täpsemalt?
Iga laps on käes hoidnud nukku, oli see siis beebinukk või karumõmm. Eelkooliealisele on nukud armsad, olgu see nukk tal käes või nähku seda ekraanil. Laps vaatab hea meelega, kuidas nukk ekraanil end liigutab, elab. Mõttes mängib laps nukuga kaasa ning usub, et nukk ise käib ja oskab rääkidagi.
Kui aga on vastav aines ja süžee, sobib nukufilm nii lapsele kui täiskasvanule. /---/

Teravmeelsus, nali — ja nukufilm?
Arvan, et kõik režissöörid veenduvad selles, et nali on hädavajalik. Et mitte ainult lapsed, vaid ka täiskasvanud vajavad ja armastavad nalja. Ma ei mõtle labast nalja, kukkumise koomikat, vaid mõnusat, teravmeelset huumorit. 
Kardan, et režissööril, kes nalja ei armasta ega oska seda mõistagi, aga tahab ekraanile tuua ainult suurt kunsti, on turumajanduse tingimustes väga raske oma filme realiseerida. Hea, lõbus, muigele sundiv film on tulevikus hea kaup.

Nukufilm ja kujutav kunst?
Nukufilm on kunstiga seotud palju enam kui mängufilm. Nukufilmis võib ümarnukk tegutseda kolmemõõtmelises dekoratsioonis, ühele tasapinnale joonistatud taustal ja isegi naturaalse looduse foonil. Igal sellisel lahendusel on kunstniku töö määrav.

Mis laadi siis enda omaks pead?
Kogu elu jooksul on mind õpetatud olema iseenda eest väljas, olema ennem praktiline teoinimene kui filosoofiline juurdleja. Selleks viimaseks ei olnud mul võimalusi, ei olnud aegagi. Seetõttu "istusid" mulle rohkem käsikirjad, kus käis hoogne tegevus, kus sai ise rakendada teravmeelsust, huumorit. Andku mõned autorid mulle andeks, et ma ei teinud nende materjalist just sellist filmi, mida nemad endale ehk ette kujutasid. Režissöör ei ole mitte ainult autori idee filmilindile tõlkija, vaid ka tema on loominguline isiksus, kes tingimata soovib, et igast tema filmist saaks kunstiteos.
Iga kord ei tule see välja, kuid sinnapoole püüdma peab!
Ruus, J. (1991). Vastab Elbert Tuganov. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 4-15, ill.

Lõbus juubelitervitus Heino Parsilt Elbert Tuganovile

Heino Pars: "Meie multifilmide kullafond on Sinu satiirilised pildid. Neis nahutad Sa armutult nähtusi, millel ei tohiks meie elus asu olla. Tõenduseks, et Sul on teravat pilku ja võimet inimeste sisse näha, luba meenutada kunagist seika trammis. Sinu juurde oli trüginud kahtlane mees, samas märkasid, et randmelt puudub kell ning põrutasid mehele peale (muide, mis Sinu tasakaalukuse juures on harv nähtus): andku kell kohe tagasi! Mees ehmus, kohmitses taskus ja ulatas puiklemata kella. Kui koju läksid, leidsid aga oma ajanäitaja öökapilt! Ju tabasid oleku järgi ikkagi ära, et tegemist ebaausa mehega, kel juhuse kokkulangemisena oligi näpatud kell taskus."
Esiisa Elbert 60 [Tuganovi juubeli puhul J. Ruus, H. Pars, R. Raamat, J. Müür](1980). Sirp ja Vasar, 22. veebr, lk 11.