Armas tuss 50 aastat hiljem (2000)

Absurdimaiguline tulevikuvisioon eestlaste võimalusest püsima jääda.

Toas istub enesega rahulolev vanapaar: räpaka olemisega 85-aastane Mees (Lembit Eelmäe) ja viimaseid hetki rase 76-aastane Naine (Herta Elviste). Äraolemise teevad mõnusaks õlu ja sigaretid. Suitsetatakse, meenutatakse lapsetegemist ja oodatakse peatset sünnitust. Vanakeste küünilisest, ropust dialoogist õhkub kainet arvestust: ees ootab järjekordne kasulik tehing. Käsil on lapsemüük. Ratastoolis ringi siiberdades sõidab mehemürakas üle põrandal vedelevatest raamatutest, mõne autor on Peeter Sauter. Kalender seinal näitab aastat 2050. Mees veereb WC-sse, istub potile ja tõmbab korraliku triibu. Naine otsib ajalehest poolsajandi tuntumate inimeste nimekirjast oma abikaasat. Mees mõnuleb kempsupotil ja imetleb ekraanilt eelmiste laste müügipilte  - Peeter on müüdud 2037. aastal  6,8 miljoni eküü eest, Rene 2040. aastal hinnaga 7,5 miljonit, küllap saab veelgi paremat hinda uue tita eest, 8 ja pool võiks talle nimekski panna. Sünnitust tuleb vastu võtma nooruke tumedanahaline medõde (Monica Tuvi), kes ei varja oma põlgust vanurite eluviisi ja käitumise suhtes, ent aitab ilmale vanakeste kolmanda poja. Nüüd on vaja õlut, leiab Mees ja viipab ukselävelt medõele: pangu platsenta külmkappi, hiljem hea ära süüa. Enne lahkumist seob Mehe ja Naise korraks ühte  sõnatu, armastusest soe pilk. Punase Porschega kaob mees öösse. Vananevale Euroopale on toodetud veel üks laps. 

Märksõnad: armastus | eestlaste tulevik | medõde | mees ratastoolis | narkomaan | rase naine | ratastoolis liikumine | ropendamine | suitsetamine | sünnitus | sünnitusabi | vanapaar | vulgaarne | WC-s istumine | õllejoomine | äritsemine lastega | Vaata kõiki »