Kadunud poeg (1980)

Vjatšeslav Maimussovi kunstnikuisikususele ning rollidele tagasi mõeldes

"... Ja siis tuli "Kadunud poeg" (1973) — kus artist jõudis oma tõelise teemani. See on soov välja murda, mingid takistused, kõik sobimatu seljataha jätta. Pojast sai roll läbi hooaegade, kusjuures see omandas järjest uusi värve, rikastus ja arenes. Maimussov tantsis siin justkui oma isiklikku Kadunud Poega ja Kaunitar — Juta Lehiste saatust...."

Aassalu, H. (1995) Printsist on saanud Kadunud Poeg. Kultuurileht, nr. 31, 1. sept, https://dea.digar.ee/page/kultuurileht/1995/09/01/15