Avaleht » Filmiliigid

Jüri - see mulk, ehk mis tuul müürile... (2004)

Jüri - see mulk

I ja II osa

Dokumentaalfilm Kestus: 133:00

Sisukokkuvõte

Enn Säde autorifilm portreteerib Jüri Müüri – ühe olulist tegelast Eesti kultuuris, kelle filmid on osa rahvusliku filmograafia kullafondist.

Jüri Müüri näol on tegemist erakordselt huvitava elulooga mehega, kelle noorusaastatesse jääb palju salapärast. Müür satub 1944. aastal Saksa sõjaväkke lennuväe abiteenistusse, sõjamehetee viib ta sõja lõpulahingute aegu Saksamaale. Vahepeale jääb episood Prantsuse võõrleegionis, kus kõikidele küsimustele polegi võimalik vastuseid saada. Film tahab kõnelda noortest eesti poistest, kes nii või naasugusel moel olid haaratud Teise maailmasõja hullusse, millest nad tegelikult enam kunagi ei pääsenud. Naasnud okupeeritud Eestisse, töötab Müür  jälgede segamiseks mitmetes metskondades ning suundub siis Karjalasse tehasetööliseks, kaugemale KGB haardest. Mõne aasta pärast, 1955. aastal, läheb see "mees Karjala metsast" äkki Moskvasse õppima filmirežissööriks. Moskva Riiklikus Kinoinstituudis õpib mees legendaarse filmilavastaja Dovženko juhendamisel. Kas meil õnnestub lähemale jõuda mõistatusele, kuidas sellest üdini ratsionaalse, talupoja-oiuga mehest saab kunstnik? Või kuipalju murdeeas läbi ja üle elatud sõda mõjutab inimese saatust, eluhoiakuid, vaimset ja füüsilist tervist? Vaatluse alla tulevad Jüri Müüri filmid Tallinnfilmis, nende sünnilood ja laiemad tagamaad. Käsitlemist leiavad nii õnnestumised kui ebaõnnestumised, kõrgperioodid kui ka madalseisud. Juttu tuleb ideoloogilisest survest, mille all kannatas nõukogude aja filmitegemine. Filmis on kasutatud dokumente, meenutusi ja filmikaadreid Jüri Müüri loomingust. Nii joonistub tervikpilt loojast ja mingil määral ka Eesti kinoajaloost nõukogude ideoloogilise surve all. Jüri võis, jalad harkis, peast ette kanda kümme lehekülge saksakeelset Heinrich Heinet, aga ta võis ka kusagil nõukogulikus ministeeriumis hääle kähedaks karjuda eesti filmitegijate või põllumeeste "ühise asja nimel". Kolleeg Enn Säde soovib filmiga säilitada Jüri Müüri kui kaasalööja, mitte pealtvaataja fenomeni. „Ja ülepea – lahkunud elavad seni, kuni neid mäletatakse,“ ütleb Enn Säde.

 

 

Märksõnad: alkoholism | armastusabielu | elu Eesti NSV-s | elutöö | fiktiivne abielu | haridus | II maailmasõja järgne | ingerlased | isepäine mees | KGB | kooliaeg | lapsepõlv | lapsepõlvemälestused | lennuväe abiteenistus | loominguline ahistamine | mobilisatsioon | mälestused | perekond | perekondlikud sidemed | pommitamine | põlismets | põllumajanduses töötavad töölised | raadiosaade  | seltsielu | sotsialistlik võistlus | sõjameenutused | taluhoone | tehas | Teine maailmasõda | töösuhted | õnnetu abielu | Vaata kõiki »

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm