Järelevalveinspektor (2003)

Madli Lääne debüütfilm

Filmi režissööri Madli Lääne sõnul ajendas teda filmi tegema soov näidata, et tihtipeale elavad inimesed hoopis teist elu kui südames sooviksid.
“Salajased unistused tunduvad korraga nii reaalsed kui ulmelised ja vahel isegi lapsemeelsed. Mis tiksub tegelikult vallaametniku peas ja hinges, kui ta oma igapäevast tööd teeb – sellele küsimusele otsib “Järelevalveinspektor” vastuseid,“ märkis Lääne.
Uus film vallaametniku salaelust (2003). Eesti Päevaleht, 27. okt.

Režissöör oma kangelasest: „Andrus Purje on järelevalveinspektor, karm ja kompromissitu mees, kes väliselt näeb ehk rohkemgi kurikael välja, kui tema valvataval maa-alal seadust rikkuvad kodanikud.  Kui vaja, läheb ta üksi pätikamba vastu ja väänab neil kõigil mõne minutiga käed selja taha. Enda rahutust noorusest teab Purje, kuidas kaakidega suhelda. Relvi tunneb Purje nagu oma viit tätoveeritud sõrme - seljataga on töö relvapoes. Ka tsiklikampadesse on Purje kuulunud. Kuid karmist välimusest hoolimata on inspektoris peidus romantiline hing.“

Kavandatav lugu: „Andrus Purje elu ei erine vesternikangelaste tegemistest: on tulnud nii püsse paugutada kui naisi päästa. Filmis areneb Purje elu kaht liini pidi. Esiteks tema tööpäev (või -öö), kui ta vana Nivaga mööda valla teid kihutab ja hoolimatuid kodanikke korrale kutsub. Tema silm tabab juba kaugelt kahtlase elemendi, terava märkuse saab ka väike korrarikkumine. Niikaua käib Purje reegleid rikkuvatele inimestele närvidele ja trahvib neid, kuni nood seadust järgima hakkavad. Tema abi kasutab nii keskkonnainspektsioon kui narkopolitsei.

Paralleelselt "pätipüüdmisega" avaneb Andruse lüürilisem pool. Ta on ostnud endale tehnikat, et muusikat luua ja lindistada. Teist sama palju on läinud ehtsa kauboisadula, saabaste, noa ja revolvri peale. Ta ratsutab oma raudja täku Antoniusega Tabasalu rahvuspargis ning mõtiskleb kauboikultuuri üle. Andrust ümbritsevad asjad peavad olema ehtsad, samuti tunded, millest ta laulab. Ta unistab, et võiks tulevikus täielikult hobustele pühenduda ning kaasa lüüa mõnes tõsises bändis. Muusikana on filmis kasutatud Andrus Purje seadeid ja heliloomingut.“
Allikas: EFI andmekogu

Tootmine

Ettevalmistusperiood: 15. mai - 15. juuni 2003
Tootmine: 10 päeva juulis-augustis 2003
Järeltootmine: august 2003

Eelarve: 104 345 EEK

Allikas: EFI andmekogu

Filmist kriitiku pilguga

Tue Steen Müller*: "Huvitav on selle filmi puhul autori lähenemine — filmi kangelane on tõeline kauboi ja tema ümber on loodud täiuslik vesterni maailm. See on läbinisti portreefilm, kus tegelane räägib oma vaadetest, suhtumisest asjadesse, tuleb välja tema elufilosoofia. Minu probleem vaatajana seisneb aga selles, et ma ei saa aru, kas filmi peategelane mulle meeldib või mitte. Mulle tundub, et isegi kui portreteeritav on pisut antipaatne, peab filmitegija otsima ja leidma temas inimlikud jooned ja need välja tooma, et mina vaatajana saaksin tema mõtetele ja tegemistele kaasa elada. Tundub ka, et selles filmis on peategelane võtnud võimu enda kätte ja juhtinud filmitegijat.
Üldisem küsimus on ka see, kuidas käituda asotsiaalsete inimeste filmimisel, kui on näha, et nad on tegelikult filmimise vastu. Kust läheb eetiline piir? Minul vaatajana on aeg-ajalt selline tunne, et kui ma näen inimest, keda on vastu tahtmist filmitud, tekib mul ekraanil toimuva suhtes teatud vastumeelsus, ma ei taha ennast sellesse probleemi segada."

* Euroopa dokumentalistika ekspert Tue Steen Müller on Taanis tegutseva EDNi (European Documentary Network) direktor. Ta on läbi viinud erinevaid koolitusi ja workshop’e üle kogu Euroopa. Kakskümmend aastat on Müller ametis olnud Taani Filmi Sihtasutuses, tegeldes seal lühi- ning dokumentaalfilmidega. 1996. aastast on Müller EDNi direktor. EDNi kuulub ligi 700 liiget üle maailma ja organisatsiooni põhieesmärk on dokumentalistikaalane infovahetus. Samuti korraldab EDN rahvusvahelisi dokumentalistika seminare ja annab välja dokumentaalfilmile pühendatud ajakirja „DOX“.

Müller, T. S. (2004). „Eesti lood“ – kiiduväärt ettevõtmine [Euroopa dokumentalistika ekspert arvustab kuut 2003. a. tõsielufilmi sarjast "Eesti lood]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 98-102.