Jäljed lumel (1978)

Leida Laiuse dokumentaalfilm teatrinäitlejast, Eesti NSV teenelisest kunstnikust Ants Jõgist, väikeste rollide suurest meistrist.

Pärast 85. sünnipäeva juubelipdustusi TRA Draamateatri laval kolleegide keskel tuleb vanal näitlejal minna elama Merivälja pansionisse. Vaade vanadekodu aknast tuisuvaaludes õuele tundub trööstitu. Meelsasti võtab vanameister vastu osa järjekordses teatrilavastuses. Proovis endiste kolleegide keskel teatrilaval, garderoobis uut osaraamatut lehitsemas – see on elu, mis vanadekodu argipäevadesse vaheldust toob. Enesehaletsuseta tunnistab Ants Jõgi teda filmigrupiga pansionaadis külastanud Leida Laiusele, et on jõudnud elu viimasesse jaama, kus jääb üle oodata, et saaks emakese maa kaissu puhkama. Samas ei varja vana näitleja: talle teeb rõõmu uus osa teatris, sest tunneb, et on publikumagnet ja talle meeldib aplaus! Demonstreeritakse Ants Jõgi nikerdatud kujukesi ja joonistusi, noorpõlve- ja teatrifotosid.

Märksõnad: aplaus | austusavaldused | elutarkus | filosoofiline ellusuhtumine | hooldekodu | hooldekodu elanikud | juubeliaktus | kollektiiv | kultuuri suurkujud | lavastaja | lavastused | lavastuseproov | mõtisklused elu ja loomingu üle | näitlejad | näitlejasarm | pansion | pansionaat | stseen lavastusest | surnuaed | teatrilava | teatripublik | tänamine | vana mees | vana näitleja | vanadus | Vaata kõiki »