Just märried (1998)

Filmist kriitiku pilguga

Tarmo Teder: "Peep Pedmansoni kaks aastat tehtud lapiknukk-stereotehnikas “Just märried” kujutab kaugel ja võõral ulgumerel jäämäe sees elavat jalutut kalurit, kelle rahu ei häiri üle pea hiigelsillal kihutavad autod. Ka Pedmansoni film on keeruline, aga “Päevavalgusest” palju selgem. Sillasammastega ja ülalt ladestuva romusaastaga antakse aimu tsivilisatsioonist ja lõpus poliitilisest formatsioonistki, kuid ühiskonna asja ajab Pedmansongi sümbolistlikult, võõraste-vaenulike laevade hiidnaise (mesilasemalik ürgemane, matriarhaat) ja kätetutega manipuleerides. Pedmansoni koloriidilt erksat (esilinastusel keerati värvid käkki), räigetes vormides lahendatud tüüpidega ja rõhutatult meeleolulise muusikaga “Just märried” on üheaegselt tõsine ja sügav ning ka naljakas lugu."
Teder, T. (1998). Aimdusi tsivilisatsioonist [filmidest "Vares ja hiired", "Bermuda", "Just märried", "Päevavalgus", "Tom ja Fluffy", "Primavera"]. Sirp, 29. mai, lk 16.

Sulev Teinemaa: "Kaheaastase pingelise töö tulemusena valmis Peep Pedmansoni lapiknukk-stereotehnikas "Just Märried". Tema mõttekäigud on tihti keerulised, assotsiatsioonitihedad, samas peab ta lugu lakoonilisest, heas mõttes primitiivsuseni lihtsustatud kujundilaadist. Ta hindab looduslähedasi kultuure, alustas Peep ju tšuktši muinasjutu animeerimisega. Praegusel juhul on tegemist mõistulooga ulgumerel elavast jalutust kalurist, kes võitleb merele laiutama tulnud suure elaja moodi laevaga. Ootamatud mõttekäigud, suurepärane kujundus ja rikkalik muusikavalik helitaustana peaksid festivaližüriides poolehoidu leidma."
Teinemaa, S. (1998). Eesti animafilme igale maitsele [filmidest "Vares ja hiired", "Just märried", "Päevavalgus", "Tom ja Fluffy", "Bermuda", "Primavera"]. Sõnumileht, 22. mai, lk 19.

Karlo Funk: "Mait Laasi "Päevavalgus" ja Peep Pedmansoni "Just märried" olid originaalsed, iseäralikud ja läbinisti fragmentaarsed. Kummastavate pildimaailmade ja tegelaste vastasseis kaldus mõlemas filmis esimese kasuks.

Kui juhtumisi ei ole varem lugenud, et tegemist on jalutute ja kätetutega, ei saa "Just märriedi" puhul tükk aega aru, mis õigupoolest toimub. "Päevavalgus" püüdis heita valgust getostunud inimeste maailma, ent tundus, et pigem kõikuvale sümbolismile kui läbinägelikkusele lootes. Animafilmid on rohkemgi kui mängufilmid tehtud selleks, et neid näha. Laasi ja Pedmansoni ideefilmide paralleel suures kinos oleks arthouse, kus eksperiment on tulemusest hoolimata väärtus omaette. Ei pea ilmselt eraldi rõhutama, et eksperimentaalsed filmid kasutavad pigem süngete antiutoopiate võtteid kui loovad meeldivaid olupilte."
Funk, K. (1998). Animaalselt ja humaanselt [filmidest "Vares ja hiired", "Just märried", "Päevavalgus", "Tom ja Fluffy", "Bermuda", "Primavera"]. Eesti Ekspress, 29. mai, lk B12.

Tarmo Teder: „Üldse paistab "Just märriedist", et režissöör on püüdnud tüüpi ja atribuuti koondada erisuguseid ajaloolisetnograafilisi minevikuvihjeid, milles domineerib Põhjala veepealse inimese eksistents. Selle kauakestvuse ülekandmine tänapäeva annab aegade ja eluviiside konflikti, mida küll otsese selgusega välja ei mängita. /---/

Rõhutatult vahelduva muusika ja natuuri-häältega (lained, linnud, karjed) "Just märried" on üheaegselt oma tõsiduses sügavusse pürgiv ja samas irooniliselt mentaliteedikriitiline. Veerandisse animafilmitundi surutud teemad annavad kätte nööriotsad, millest kordamööda sikutades elustatakse ühiskondlik-loodusliku sümbolismi kostüümis kaasaegne mõistulugu. Karikaturist Pedmansoni käekirjale omaselt räigetes vormides lahendatud tüübid on "Just märriedis" arhetüüpsed, andes vaatajale mõtlemiseks ja tõlgenduseks omakorda niidiotsi.
Erilise dünaamikata saavutatakse filmis jõuline ekspressiivsus. Sündmustiku selgus lengerdab siia-sinna amplituudis üldiselt nö laial keskteel, mille ristlõiget võiks markeerida: abstraktsus — tinglikkus — tüüpide konkreetsus — sündmustiku selgus — loo selgus — kontseptuaalne ühesus.“
Teder, T. (1998).  Meil siin Hüperboreas [nukufilmist "Just märried"]. Teater. Muusika. Kino, nr 8-9, lk 100-101.

Tunnustus filmile

Läänemere-äärsete maade filmiloomingut haaraval VI Sinise Mere filmifestivalil Raumas (19. – 22. VIII 1999) jäid žürii otsusega A-sarjas esikohta jagama kaks eesti nukufilmi – Mait Laasi “Päevavalgus” ja Peep Pedmansoni “Just Märried”.

Viimane pälvis ühtlasi ka Kuldheeringa-nimelise kuju kui parim mereainestikuline linateos. Pedmansoni filmi auhinnati “tehniliselt hästi teostatud ning visuaalselt hõrgu, võluva valguse ja värvi tunnetusliku mõjuvuse” eest. Teiseks jäi Märt Sildvee “Guardian Angel” ja kolmandaks Riho Undi ning Hardi Volmeri “Primavera”.
Eesti animafilmid võitsid Raumas (1999). Sirp, 27. aug, lk 4.