Julgi vägi (2005)

Liivo Niglase portree noorest liivlannast Julgī Staltest, kes liivikeelseid laule esitades seda kultuuuri edasi kannab.

Julgī igapäevane suhtluskeel on läti keel, oma laule laulab ta eelkõige liivi keeles, vanematega suhtleb läti keeles. Oma pojaga, kelle isa on eestlane, räägib ta nii läti kui eesti keeles. Julgī selgitab, et liivi keeles on tema nime tähendus „julge”. Julgī usub nimemaagiasse. Selgub ka, kui vähe on võimalusi liivi lastel oma emakeele õppimiseks. Mazirbes (Läti Vabariik)  muistsetel Liivi aladel peetud iga-aastasel Liivi päeval minnakse koos rannale, kantakse kolonni ees Liivi sini-valge-rohelist rahvuslippu ja lauldakse liivikeelset Eesti hümni. Tartu arhitektidele tutvustab Julgī 1939. aastal Mazirbes hõimurahvaste toetusel ehitatud Liivi rahvamaja, käiakse ka vanade kaluripaatide kalmistul, mis tekkis nõukogude ajal, kui rand suleti ja paatide rivist tankid üle sõitsid, et kalurid merele ei saaks. Filmis on kandev osa muusikal – liivi rahvalauludel. Julgī Stalte esitab liivi rahvalaule Viljandi folgil ansambli Tulli Lum koosseisus, Riias Liivi  Noorte Ühingu asutamisel, etnofestivalil Soomes ja Mazirbes, kus ta lastele liivikeelset laulu õpetab.

Märksõnad: energilisus | helistuudio | hõimurahvad | laulja | liivane rannikuriba | liivi keele õpetamine | liivi rahvalaul | liivlased | lootused | neenetsite tulevik | ohverdus merele | paatide surnuaed | pärimuskultuur | pärimusmuusika | rahvapillimuusika | rahvapidu | Vaata kõiki »