Avaleht » Filmiliigid

Null kolm (1964)

Nora Adamjani ja Jakov Voltšeki jutustuse "03" ainetel.

Mängufilmid | Draama Kestus: 79:33

Huviinfo

Tallinnfilmi annotatsioon

„Null kolm“ on film kiirabijaamast, kuid kesksel kohal ei ole kiirabijaama töö. See on film arstidest, kuid esiplaaanil ei ole arstid. Tõsi küll, me näeme kihutavaid kiiraabiautosid, näeme arste oma igapäevaste kohustuste täitmisel, näeme haigeid, kes ootavad abi, ent ometi kõik see ei ole peamine. Filmiloojate tähelepanuorbiidis on ühe naisarsti läbielamised, mõtted ja tunded. Me ei tea, kes ja milline oli peategelase Olga kadunud mees, ent Olga, kiirabijaama arst, on ausameelne, otsekohene ja südamlik naine, kellel on kindlad arusaamad inimestevahelistest suhetest, arstikohustustest, sõprusest, armastusest. Ja kui Olgas tärkab armastus töökaaslase Aleksandr Tennovi vastu, siis ta loodab ka viimases leida samu iseloomujooni. Ent ühe päeva kestel Olga veendub, et Tennov on enesearmastaja, külm ja hingetu formalist. See selgub Olgale sammhaaval, väikeste, pealtnäha tühiste detailide najal. „Ma tegin kõik, mis peab tegema arst,“ ütleb Tennov. Kui arst – võib-olla. Aga kui inimene?
Olga elab teistsuguste moraalinormide järgi. Ta teab, et soe sõna ja hea nõuanne on haigele teinekord sama tähtsad kui õige diagnoos.
Orav, Õ. (2003). Tallinnfilm I. Mängufilmid 1947-1976. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 322.

Filmi näitlejavalikust

Igor Jeltsovi kolmas ning viimane täispikk mängufilm “Null kolm” valmis jällegi välisautorite stsenaariumi põhjal. Ja seekord, üksikute eranditega, on ka osatäitjad valitud mujalt.

Kauni välimusega Ninel Mõškova peategelase Olgana mõjub väga sümpaatsena. (Eesti filmis on ta varemgi mänginud, nimelt 1958. aastal “Esimese järgu kaptenis”.) Filmides mängimist alustas Mõškova juba 1947. aastal. Ta on kehastanud nii printsesse kui tsaaritare. Meie eakamale kinopublikule meenuvad kindlasti filmid “Sadko”, “Ilja Muromets”, “Maja, kus ma elan”, “Siug”, “Tiivad” jmt, milles nüüdseks rahvakunstniku nimetust kandev Ninel Mõškova on suuri rolle mänginud.

Ivan Dmitrijev meespeategelase dr Tennovi rollis krooniti 1980. aastal NSV Liidu rahvakunstnikuks ja ta on olnud ka üks armastatumaid teatrinäitlejaid, mängides aastaid Leningradi Puškini-nim Draamateatris. Aga enne filmi “Null kolm” oli Dmitrijev jõudnud ridamisi mitmeid filmirolle teha, nagu nimiosa filmis “Akadeemik Pavlov” (1949), “Universaalkaupluse vitriini taga” (1956), “Kordumatu kevad” (1957) jmt.

Moskva Satiiriteatri näitleja Tatjana Peltser Karringi rollis on samuti meie kinopublikule hästi tuttav. Oma särava koomikuandega on ta naerutanud nii teatri- kui kinopublikut. Peltser mängis filmides “Tiigritaltsutaja” (1955), “Ivan Brovkin” (1955), “Ivan Brovkin uudismaal” (1959).

Kui peategelaste valik on nii võimas, siis oleks pidanud “Null kolm” ise ka olema võimas. Kahjuks see nii ei olnud, ehkki kõik tegijad püüdsid anda oma parima.
Allikas:
Orav, Õ. (2011). “Null kolm“ — film arstidest, kuid mitte nende tööst. Maaleht, 17. veebr, lk 27.

Näitlejaproovidest:

Filmi peaosadesse näitlejaid valides tehti proove kokku 54 näitlejaga. Tennovi osasse prooviti 5 näitlejat, nende hulgas Nikolai Gritsenko, Jevgeni Matvejev, Olga osasse kandideerisid peale Ninel Mõškova veel näiteks Julia Borissova, Rufina Nifontova, Tatjana Doronina, Niina Urgant – kokku 9 näitlejat.
ERA.R-1707.1.839.

Tallinnfilmi kunstinõukogul osalenute arvamusi, 01.12.1964:

G. Skulski: „Mõni aasta tagasi ilmus Adamjani ja Voltšeki jutustus „03”, mis sai hea kriitika osaliseks. Selle jutustuse alusel loodi stsenaarium. Kui stsenaarium „Mosfilmist” „Tallinnfilmile” üle anti, /---/ siis tehti stsenaariumi juures veel tükk tööd, kohandati Tallinna oludele /.../. Filmi suurim õnnestumine on Olga kuju näitleja Nelli Mõškova esituses. Režissööri ja näitleja ees seisis kaks ohtu: esiteks – sattuda naturalismi, hirmutada vaatajat haiguspiltidega, kuid seda välditi. Teine oht oli sattuda sentimentalismi, pigistada pisaraid välja /---/, ka seda ohtu on suudetud vältida. Olga osatäitja on väga tagasihoidlik, lüüriline, lihtne ja loomulik. See on Mõškova suur kordaminek. Režissööri suur õnnestumine seisab selles, et kiirabi humaanne töö harmoniseerub sündmustega kuskil teisel plaanil ja mõjub väga emotsionaalselt. See pole kiirabi töö kroonika.”
B. Kõrver: „On /---/ palju  õnnestumisi, just operaatori töös. Operaator on leidnud huvitavaid rakursse.”
R. Raamat: „Dekoratsioonid on omal kohal, režissöör on leidnud Tallinnast kõige moodsamad kohad.”
ERA.R-1707.1.839.

Filmist toonases ajakirjanduses

Kui see stsenaarium („Null kolm”) anti tootmisse, oli Tallinnfilmi toimetuse kolleegiumi portfell tühi ning kohalike autorite teostest ei olnud midagi arvesse tulevat käepärast. /---/ Konkreetselt oli lugu nii, et „Tallinnfilmi” toimetuse kolleegium hakkas tööle autorite Nora Adamjani ning Jakov Voltšeki stsenaariumiga, mis seisis kaua aega ühe teise filmistuudio portfellis. Stsenaarium jutustab arstidest. Muudeti tegevuspaika, toodi see Tallinna, vahetati tegelaste nimed. Stsenaarium anti lavastamiseks Igor Jeltsovile. /---/ Millised on esimesed muljed? /---/ Vaatama minnes kujutasin filmi ette kui „hädaabitööd”. Aga eelarvamused olid mõnel määral ennatlikud. Kui film lõppes, langesid kaalukausid selle kasuks, et stsenaariumi on kirjutanud kirjanikud (ja mitte niisugused, kes üldse ei tunne filmispetsiifikat). Nad on vähemalt taotlenud analüüsida ühe naise hingeelu – ühe päeva jooksul. (Kunst võimaldab elu tihendada, viia paljud muutused inimese psühholoogias, mis toimuvad pikema aja vältel, lühemale ajavahemikule).
„Null kolme" režissööriks on Igor Jeltsov ja operaatoriks Z. Vitols. Nende koostöö on tulemusi andnud. Peaksin selle filmi vooruseks maitsekust lahendustes, mis käib ka kunstnik H. Klaari töö kohta. Maitsevääratusi filmis silma ei torganud. Ja kui hinnata peategelast Olgat kehastava Nelli Mõškova mängu, siis oli see sümpaatne ning andis mõndagi lisaks kuju kirjanduslikule joonisele.
Tamberg, K. (1965). Kaks uudist “Tallinnfilmist”. Noorte Hääl, 28. jaan.

Vaata lisaks:

Telesaade „Kommentaare eesti filmile: "Null kolm“. ETV kultuuritoimetus 1996. http://arhiiv.err.ee/vaata/kommentaare-eesti-filmile-null-kolm

Filmi valmimist meenutavad teine režissöör Meeri Kress, režissööri abi Merike Ratas, monteerija Veera Parvel ja direktori asetäitja Raimund Felt.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm