Nukitsamees (1981)

Tallinnfilmi sünopsis

See on muusikaline lastefilm heast ja kurjast, mille koondkujudeks on laste Iti ja Kusti perekond ja metsas elutsev kollipere. Noorim kollidest - Nukitsamees - vabaneb kurjusest tänu laste headusele.
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm II. Mängufilmid 1977-1991. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 204.

Filmi kirjanduslik aines – Oskar Lutsu „Nukitsamees“

„Nukitsamees" on Oskar Lutsu lastejutt, mis ilmus esmakordselt 1920. aastal. Loo Nõukogude perioodil ilmunud trükkidest oli osa repliike välja jäetud ning selle lõpp oli ümberkirjutatud. Teost on illustreerinud neli kunstnikku. – 1945. aastal Richard Kaljo, 1957. aasta trüki pildid pärinevad Vive Tollilt, 1973. aasta trüki illustreeris Edgar Valter ja 2007. aasta trüki Epp Marguste.

"Nukitsamehe" ainetel on lavastatud ka Elbert Tuganovi nukufilm „Metsamuinasjutt“ (Nukufilm 1960).

Teatrilavastused O. Lutsu jutustuse „Nukitsamees“ ainetel:
Nukitsamees. Oskar Luts, muinasjutt lastele 4 pildis, Vanemuise näitelava, 1923
Nukitsamees. Roland Saarnik, Tartu Lasteteater, 1995
Nukitsamees. Olav Ehala muusikal, mugandus samanimelisest mängufilmist. Estonia, 1998
Nukitsamees. Andres Dvinjaninovi nukulavastus, Nukuteater, 2004
Nukitsamees. Tantsukool WAF Dance muusikal, Pärnu Endla, 2005
Nukitsamees. Olav Ehala muusikal. Vanemuine 2010

Pealkiri teistes keeltes:

Мальчик с рожками (vene; 1978)
Der gehörnte Junge (saksa; 1987)
Bumpy (inglise; 1987)
Ragainitis (läti; 2003)
Nukitsamees, http://et.wikipedia.org/wiki/Nukitsamees (26.02.2011).

Nukits tuleb teatri kaudu filmi

Metsas elav Nukits on sünnilt tartlane. Tartus Oskar Luts ta kirjutas ja Tartus asuvas Noor-Eesti kirjastuses see Eesti lastekirjanduse tähtteos 1920. aastal välja anti. Tartus algas ka „Nukitsamehe” teistesse kunstidesse ümberpanek, kui Julius Põder selle Vanemuise teatris 1923. aastal lavale tõi.

Pärast sõda kandus Eesti kultuurielu kese Tartust Tallinna ja ka Nukits sai pigem tallinlaseks. 1959 lavastas Ben Drui „Nukitsamehe” Draamateatris, nimiosa mängis toona Salme Reek. 1974 lavastas Raivo Trass selle Draamateatris uuesti ja Nukitsamehe rollis oli Maria Klenskaja. See väljapaistev lavastus püsis kavas päris kaua ja oli ajaliselt „Nukitsamehe” filmile nii lähedal, et kui see ei mõjutanud tegijaid, siis vaatajate vastuvõttu küll.

Filmi tõi Nukitsamehe Elbert Tuganov, kes tegi nukufilmi „Metsamuinasjutt”, mis järgib Lutsu kirjapandud loo tegevuskäike vähem kui Helle Murdmaa mängufilm. Nukufilmi tegi animatsiooniklassikute triaad: peale lavastaja Tuganovi olid kaasatud operaator Heino Pars ja kunstnik Rein Raamat. „Metsamuinasjutt” jõudis 1960. aastal Bukaresti filmifestivalile ja tõi sealt auhinna. Nukufilmi arutlustes külvati ka pika mängufilmi seeme. Kui Tallinn­filmi kunstinõukogu Tuganovi stsenaariumi 8. jaanuaril arutas, ütles Paul Rummo „Nukitsamehe” kohta: „See on üks parimaid teoseid selles žanris. Väärib, et seda dramatiseeritakse ja filmitakse. Võiks teha mitte ainult nukufilmi, vaid ka hariliku filmi.”

Tallinnfilmi esimese lastele mõeldud mängufilmini, „Kevadeni” jäi veel kümme aastat. Virve Aruoja ja Jaan Toominga „Värvilised unenäod” valmis 1975. „Nukitsamees” tuli ekraanile 1981 ja tähistab pööret, kus lastele mõeldud filmitegemine omandas mingigi järjepidevuse.
Laasik, A. (2012). Nukits tuleb teatri kaudu filmi. Eesti Päevaleht, 1. juuni.

Filmi saamisloost

„Nukitsamees" on uude lainesse kuuluva režissööri Helle Karise (Murdmaa) esimene mängufilm /---/. See debüüt äratas tähelepanu mitmes mõttes. Ühtegi mängufilmi Oskar Lutsu tuntud muinasjutu järgi polnud seni tehtud, niisiis – esimene, pealegi muusikaline, võiks öelda isegi muusikal. Selle viimase määratluse üle on arvustajad küll pisut vaielnud, aga muusikali elemendid on täiesti tuntavad. Üks on kindel, see on üldse stuudio Tallinnfilm esimene  muinasjutt-mängufilm.
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm II. Mängufilmid 1977-1991. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 204.

Filmi ilmestavad Ehala lauluviisid

Olav Ehala muusika tähtsustamine „Nukitsamehe” filmis oli lavastaja Helle Murdmaa järjekindel suund, mis kuulus algidee juurde.
Projekti käimalükkamiseks vajalikku esialgsesse ideekavandisse on Murdmaa kirjutanud: „Suur osatähtsus peab olema muusikal, mis samuti on kaasaegse helikeelega ja humoristliku kallakuga, rõhutades karaktereid.”

Ideekavand on dateerimata, kuid tõenäoliselt kirja pandud enne seda, kui algas stsenaariumi kirjutamine. Ja see toimus Eesti filmitegemise jaoks pretsedenditult: filmi käsikirja kirjutajate hulka arvati ka helilooja Olav Ehala. Niisiis oli tööprotsess kavandatud teistsuguseks. Tavaliselt asus helilooja kiiruga tööle siis, kui filmi pildirida oli valmis, ja kirjutas kokkulepitud sõlmkohtadele taustamuusika. „Nukitsamees” kavatseti teha nii, et helilooja osaleks protsessis algusest lõpuni, andes panuse dramaturgia loomisse.

Käsikirja kirjutas kolm inimest: peale Murdmaa ja Ehala veel Helgi Oidermaa, kel oli Eesti Televisioonis hea maine seriaalide stsenaristina. Tallinnfilmiga sõlmitud lepingu järgi jagunes honorar nii, et Murdmaale ja Oidermaale sai 40 ja Ehalale 20 protsenti.
Ent sellist joonlauda, millega käsikirja kirjutamise osatähtsust mõõta, pole olemas ja tagantjärele on raske öelda, kes kui palju asjade käiku mõjutas. Küll aga võib teha „Nukitsamehe” sünniloost järelduse, et peale Murdmaa sai filmi oluliseks autoriks sellele muusika kirjutanud Ehala.

Laulud juhivad õigele teele

„Nukitsamehe” muusika hakkas sarnaselt „Viimse reliikvia” omaga elama rahva seas iseseisvat, filmist sõltumata elu ja jõudis koguni laulupidude repertuaari.

Toimima hakkas ka Murdmaa kavatsus anda muusika kaudu edasi filmi väärtushinnanguid. „Ja võimalik, et selles loos võiks vormilist rakendust leida võõritus­efekt (Brechti üldtuntud kunstimeetod), kus pahad tegelased ise oma pahasid tegusid kommenteerivad, head aga veelgi enam õigetele järeldustele jõuavad. Kommentaarid toimuksid laulu vahendusel,” kirjutas Murdmaa ideekavandisse.

Muusikalist kujundirida kasvatas filmi koreograafia, mis pärines Mait Agult, kes oli tollal alles algaja koreograaf, kuid tõusev täht. Paslik on siin märkida Murdmaa huvi balleti vastu, ta on loonud Eesti Telefilmis portreefilmi „Juta Lehiste” ja filmi „Legend” „Giselle’i” II vaatusest. „Nukitsamehe” filmis näeme endist tantsijat Sulev Nõmmikut Vanaisa rollis jälle jalga keerutamas.

Esialgsetest kavatsustest ei realiseerunud see, mis on seotud visuaalsete lahendustega. „Mäng viiakse kaasaega: Iti ja Kusti pärinevad tänapäevasest kolhoosiperest, ihaldatavad hüved on kaasaegsed.”

Filmivõtete ajaks oli kolhoosist saanud kunstnik Liina Pihlaku kujundatud muinasjutuline talukoht, mis vastandus metsale. „Filmis on kindel koht värvidramaturgial,” ütles operaator Ago Ruus Tallinnfilmi kunstinõukogu arutelul. „Erinevad on metsamaailm ja lastemaailm, mis on värvirikkam.” Maastikud ja maja filmivõtete tarvis leiti Lõuna-Eestist Karksi-Nuia lähedalt.

Filmi kümnele laulule kirjutas sõnad Juhan Viiding. On veel üks tähtis autor, kelle nime filmi tiitrites pole, kuid keda tasub nimetada. Nimelt kirjutas Priit Aimla „Nukitsamehe” dialoogid, millest on pärit mitmed rahva sekka rändama läinud lööklaused.

Muusika suurt osatähtsust osutab seegi, et Murdmaa kutsus filmi tegema ka kogemustega helirežissööri Enn Säde, kes sai endale konsultandi tiitli ja tegeles filmi helireaga.

„Nukitsamehe” muusikaline sisu tuli esile ka Tallinnfilmi kirjavahetuses, mida peeti Moskva filmiametnikega. Neis venekeelsetes paberites määratleti „Nukitsamehe” žanriks „värviline muusikaline muinasjuttfilm lastele”. Niisugune ta tuligi. Ainult et filmile tekkinud venekeelne pealkiri ei õnnestunud: „Tšortonok” on maakeelde panduna „Kuradike”. Kuradeid pole ei Lutsu lastejutus ega filmis, on nukitsad.
Laasik, A. (2012). Filmi ilmestavad Ehala lauluviisid. Eesti Päevaleht, 1. juuni.

Riigiarhiivi dokumentidest

Tootmine:
25.05.1980 - 23.06.1980 - ettevalmistusperiood
24.06.1980 - 4.11.1980; 10.11.1980; 26.11.1980 - võtteperiood
5. - 9.11 1980; 11.-24.1980; 26.11.1980 - 9.02.1981 -  montaaži- ja helindamisperiood

15.05.1978 - Tallinnfilmi toimetuskolleegium, läbi arutanud H. Murdmaa ideekavandi muusikalise mängufilmi "Nukitsamees" kohta, leiab, et selle põhjal tehtav stsenaarium võiks olla aluseks huvitavale ja köitvale filmile lastest.
17.05.1978 - sõlmitakse lepingu Helle Murdmaa, Helgi Oidermaa ja Olav Ehalaga muinasjutufilmi "Nukitsamees" kirjandusliku stsenaariumi arendamiseks tähtajaga 1.09.1978.
1.12.1978 - NSVL Kinokomitee kiri stsenaariumi vastuvõtu kohta:
Stsenaariumide toimetuse peakolleegiumi peatoimetaja A. V. Bogomolov ja temaatilise grupi peatoimetaja  V. Kuznetsov saadavad kirja ENSV Kinokomitee esimehele Feliks Liivikule ja Tallinnfilmi direktorile Kaljo Võsale, kiidavad "Nukitsamehe" kirjandusliku stsenaariumi heaks, ent annavad ka soovitusi:  tulevase muinasjutufilmi žanri kujundamisel sihikindlalt loobuda igasugustest tänapäeva olmet iseloomustavatest üksikasjadest, mis ei sobi muinasjutu põhisüžeega ja selle tinglike tegelaskujudega. Muusikalised numbrid ärgu olgu didaktilised, täpsemalt mõelda läbi täiskasvanute suhted Nukitsamehega.
10.07.1979 - NSVL Kinokomitee kiri kinostsenaariumi vastuvõtu kohta.
18.01.1980 - leping Juhan Viidinguga ja akt laulude tekstide vastuvõtu kohta.
18.02.1980 - Tallinnfilmi toimetuskolleegiumi otsus võtta vastu režiistsenaarium ja lülitada filmi tootmine 1980. aasta tootmisplaani.
22.05.1980 -  Kunstinõukogu  kinnitab lavastusprojekti, dekoratsioonid, kostüümid, näitlejad.
23.06.1980 - Akt Priit Aimlalt dialoogide vastuvõtu kohta.
Filmidirektor Raimond Feldt sõlmib lepingud kõikide alaealiste näitlejate vanematega. Lapsevanem võtab endale kohustuse  filmi ekspeditsioonis viibimise vältel hooldada oma alaealist last järgmistel tingimustel:
a) Hooldaja toidab alaealist näitlejat ettenähtud söögirežiimi järgi, vajaduse korral talle ise toitu valmistades.
b) Hooldaja korrastab alaealise näitleja isiklikku garderoobi, kontrollib lapse riietumist ja isiklikust hügieenist kinnipidamist.
c) Hooldaja organiseerib alaealise näitleja vaba aja veetmist ja puhkamist ning vastutab tema eest sel ajal, kaasa arvatud öine magamine.
d) Hooldaja informeerib filmigrupi juures olevat arsti või meditsiiniõde alaealise näitleja vähimagi tervisliku seisundi häire ilmnemise  puhul.
e) Stuudio annab hooldajale ja alaealisele näitlejale eluruumi.
f)  Stuudio abistab hooldajat toiduainete ja muu vajamineva hankimisel  alaealise näitleja jaoks.
2. - 4. 02.1981 loeb Maria Klenskaja linti kogu "Nukitsamehe" venekeelse teksti esitamiseks Üleliidulisele Riiklikule Kinokomiteele kahel kindil.
3.02.1981 - Tallinnfilmi kunstinõukogu võtab filmi  vastu kahel lindil.
5.02.1981 - NSVL Riikliku Kinokomitee esimehe asetäitja B. Pavljonoki kiri: lubada teha filmikoopia, võtta film  vastu üleliidulisele ekraanile ja suunata dubleerimisele.
9.02.1981 -   materjalide ja dokumentide üleandmisakt: film "Nukitsamees", tavaline formaat, värviline helifilm eesti keeles, 8 osa, Tallinnfilmi toode on vastu võetud NSVL Goskino poolt otsusega nr. 07-41/272 üleliidulisele ekraanile ja esitatakse tõlkimiseks ühel lindil koos  materjalide ja dokumentidega, mis vastavad OTK nõuetele.
18.02.1981 - NSVL Goskino kinofikatsiooni ja laenutuse peatoimetuse esimene asetäitja A. Suzdalev teatab, et film "Nukitsamees" suunatakse Lenfilmi 1981. aasta dublaaži plaani.
3.03.1981 - Tallinnfilmi kunstinõukogu otsus filmi vastuvõtmise ja I tasustamisgrupi taotlemise kohta.
9.03.1981 - Linastusluba nr. 22/81. ENSV Kinokomitee lubab demonstreerida kogu ENSV kinovõrgus (igasugusele auditooriumile) tähtajaga kuni 31.12.1982 filmistuudio Tallinnfilm reklaamrulli , 69 m (rakordidega) režissöör - lavastaja  - H. Murdmaa.
11.03.1981 - filmimaterjalide komplekti üleandmisakt Lenfilmile.
30.04.1981 - NSVL Kinokomitee käskkiri nr. 189 - filmile "Nukitsamees" omistada II tasustamisgrupp.

Eesti filmiklassika

21. aprillil 2012 alustas ilmumist Eesti Päevalehe DVD-sari „Eesti filmiklassika“! See filmisari on eesti filmi sajanda sünnipäeva vääriline sündmus, mida on oodatud juba aastaid. DVD-plaatidele jõuab 45 palavalt armastatud mängufilmi, millest moodustuv sari koondab endas meie kultuuripärandi tähtsamaid tüvitekste mängufilmi valdkonnas. Tulemuseks on filmikollektsioon, mis kuulub aukohale igas Eesti kodus!

„Nukitsamees“ on filmiklassika-sarja 7. film, ilmunud 02.06.2012.

Eesti lastefilmide sari

3. oktoobril 2013 alustas ilmumist Eesti lastefilmide sari - põnevad, lõbusad ja õpetlikud lastefilmid 30 DVD-l, mis peaksid olema igas kodus! DVDd tulevad järjest poodides müügile koos Eesti Ekspressiga igal neljapäeval alates 3. oktoobrist. Nii 30 nädalat järjest. Sarjas on 60 lühianimafilmi, 4 täispikka animafilmi ja 16 mängufilmi. Filmid on valitud nii, et esindatud oleksid meie parimad filmitegijad, iga žanri parimad filmid, eri ajastud ja kõik meie tähtsamad lastefilmide tegelased.

„Nukitsamees“ on sarja 13. film, ilmunud 26.12.2013.