Avaleht » Filmiliigid

Jaan Tõnisson 1868 - … (1993)

Jaan Tõnisson

Dokumentaalfilm Kestus: 56:00

Sisukokkuvõte

Portreefilm Eesti rahvusliku suurkuju, riigimehe Jaan Tõnissoni elust ja saatusest.

Foto Jaan Tõnissonist riigivanema kabinetis kirjutuslaua taga. Järgmises kaadris on kabinet tühi. Vabariigi valitsuse juhtimist üle andes uuele riigivanemale lahkus senine riigivanem Jaan Tõnisson abikaasaga laupäevaöösese rongiga Tallinnast, et asuda oma kodukohta Tartu - nii kirjutab Postimees 24. oktoobril 1933. Jaan Tõnissoni neljanda valitsuse aeg maist oktoobrini 1933 on Eesti sisepoliitikas üks pinevamaid - kõrgpunktis on nii majanduslik kui põhiseaduslik kriis, vabadussõjalaste liikumises näeb Tõnisson ohtu erakondadele ja kuulutab välja kaitseseisukorra. Rahvas hääletab vabadussõjalaste põhiseaduse poolt, Tõnisson lahkub ametist.

Arhiivimaterjal 1933 - Sõjalaevade Lennuk ja Vambola müümine Peruule. Miiniristleja Lennuk merel õppustel, laeval kontradmiral Johan Pitka ja kaitseminister August Kerem.

Filmi autor Peep Puks intervjueerib valitsuse kabinetis peaminister Mart Laari, kes hindab kõrgelt Tõnissoni tegevust riigivanemana, tema otsused lähtusid alati kõlbelisusest. Tõnissonide pere tuttav Tui Koort mäletab Tõnissoni ilusaid siniseid silmi, maaliidu auesimees Ernst Kirs Tõnissoni erilist aurat ja Mulgimaa talumehe järjekindlust. Tõnissoni tütar Lagle Põlde väidab end isalt pärinud ägeda iseloomu.

Arhiivimaterjal 1933 - Eesti X üldlaulupeol vestleb Jaan Tõnisson daamidega ja peab tervituskõne.

Tõnissonide peretuttav Marta Valk räägib talu vapist. Jaan Tõnissoni sünnikodu Mursi suurtalu Viljandimaal, perefotod, loodusvaated. Tõnissoni tekste tsiteerides tutvustatakse tema elukäiku - koolipõlv, elu Viljandis, kohtumine ühiskonnategelase Carl Robert Jakobsoniga, kihlumine Venemaal. Friedebert Tuglase tekst kirjeldab Tartu vaadete taustal Tõnissoni eestimeelset tegevust ja tema vastuolu Ado Grenzsteiniga. Tartu kui kogu Eesti mõttekandja, vaimsete voolude lähtekohaks on Postimehe toimetus eesotsas Jaan Tõnissoniga. Karl August Hindrey tekst iseloomustab Tõnissoni ägedat iseloomu ja tema võitlejaloomust. Ajakirjandusloolane Krista Aru näitab Tõnissoni esimest kirjatükki 17. juuli 1892. aasta Postimehes ja räägib tema toimetajatöö praktilisest poolest. Tõnisson on avaldanud üldse kümme tuhat kirjutist ja neli tuhat kõnet. Fotod tollasest Postimehe toimetusest ja ajalehetöö kaasaegses toimetuses, trükikoda. Tui Koorti sõnul rahustas Jaan Tõnissoni ägedushooge kirikuõpetaja Villem Reiman, kes oli keskseid tegelasi rahvusriigi aadete kujundamisel ja suunamisel. Kirikuõpetaja Heino Viks meenutab Reimani õpetusi.

Tartu Ülikool, 1905. aastal pidas Tõnisson siin aulas oma skandaalse rahvusliku kõne. Fotod üliõpilasaastatest, konspektid.

Arhiivimaterjal 1934 - Eesti Üliõpilaste Seltsi lipupühitsemise 50. aasta mälestuspäevad Tartus ja Otepääl, ekraanil Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts.

Fotod laastatud mõisaruumidest. 1905 a karistussalkade terrori ajal otsustavad Tartu Eesti haritlased saata protestitelegrammi Vene pealinna ajalehtedele. See oli tollal sõjaseisukorra ajal äärmiselt julge samm, kõik allakirjutanud kutsutakse kindral Bezobrasovi ette. Kolmeks kuuks vanglasse viib Jaan Tõnissoni hoopis allakirjutamine Viiburi märgukirjale protesteerimaks Duuma laialisaatmise vastu. Fotod tänaval tema teele asumisest ja vanglast. See osutus talle kirjanduslikult viljakaks ajaks. Tõnissoni osa uue kultuuritempli rajamisel maha põlenud Vanemuise asemel. Uus teatrihoone avatakse 1906. aasta sügisel, Tõnisson peab avakõne. Filmilõigud tänapäeva teatrist. Tõnisson oli ka Eesti Rahva Muuseumi loomise mõtte algatuse juures.

1917. aasta novembris, kui oli toimunud enamlaste võimuhaaramine, oli Tõnisson üks peamisi Eesti demokraatliku opositsiooni juhte. Maapäeva erakorralisel koosolekul kõneleb Tõnisson omariiklusest. Pildis lahingustseen filmist "Noored kotkad". Vabadussõda, Tõnisson viibib Narva eesliinil kuulide all. 1919. aasta sügisel moodustab Tõnisson Eesti peaministrina oma esimese valitsuse, alustatakse läbirääkimisi Vene valitsusega rahu sõlmimiseks. 2. veebruaril 1920 kirjutatakse Tartus rahuleping alla, Jaan Tõnisson ratifitseerib selle, foto allkirjastamisest.

Jaan Tõnissoni kolmas valitsus 9. detsember 1927 kuni 4. detsembrini 1928. Arhiivimaterjal - Stockholm, Rootsi kuningas Gustav V võtab vastu Jaan Tõnissoni, külaskäik elustab Eesti - Rootsi suhteid ja loob uusi sidemeid. Tütar Lagle Põlde meenutab Kuressaares veedetud aega, kunstihuvilist ema, isa lemmikmaali. Jaan Tõnissoni 60. juubelil nimetab K. Päts teda reformaatoriks, kel rauda veres, meheks, kes juhib Eesti rahvast vabaks võitlemise ja enese sirgu ajamise töös. Postimehe 26. juuli 1935. aasta numbris on Tõnissoni nimi viimast korda peatoimetajana, leht võetakse riigi hoolduse alla.

Eesti Vabariigi president Konstantin Päts koos saatjaskonnaga külastamas oma sünnitalu Tahkurannas 1938. aasta suvel. Sama talu maale, keset viljapõlde püstitati Pärnumaa rahva poolt presidendi sünnikoha tähistamiseks mälestussammas, teatab diktor. Mälestussamba pidulikust avamisest 25. juunil 1939 võtsid koos presidendiga osa sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner, vabariigi valitsuse liikmed ning arvukalt Pärnumaa rahvast. Arhiivimaterjal 1939 - Mälestussammas president K. Pätsi sünnikoha tähistamiseks.

Jaan Tõnissoni tekst suhtumisest võimu. Henrik Visnapuu, Arvo Hormi ja Ernst Kirsi arvamused Tõnissonist, tema iseloomust ja suurusest. Jaan Tõnissoni kõne heliplaadilt sõjaeelsest olukorrast Euroopas. Tõnissonile mõjus vapustavalt poeg Ilmari surm. Eesti eksiilvalitsuse ekspeaminister Heinrich Mark iseloomustab Tõnissoni kui väga tugevalt tundeinimest, ent ta valitses ennast igas olukorras. NL poolt välja kuulutatud 1940. juulivalimistel peab Jaan Tõnisson oma viimase suure lahingu eesti rahva õiguste eest. Kirikuõpetaja Harald Tammur ja Heinrich Mark meenutavad Tõnissoni ägedat protesti valimiste eel ebasoovitavate kandidaatide nimekirjast kõrvaldamise vastu. Jaan Tõnisson arreteeriti 12. detsembril 1940 ning ta oli vähemalt kuni järgmise aasta juunini Tallinnas ülekuulamistel. Seal käitus ta sirgeseljaliselt ja kindlameelselt, keeldus nimetamast oma mõttekaaslasi ning andmast muud kommunistidele kasulikku infot. Tema edaspidise saatuse kohta kindlaid andmeid ei ole, võimalik, et ta lasti 1941. aasta juulis maha. Massu küla elaniku Hugo Taileri väitel olid nad kongikaaslased, Tõnisson suri kurnatusse, teda ei lastud Patareis maha. Mursi talus elab Louis Lomp, kes on välimuselt Jaan Tõnissonile sarnane ja silitab ka tema moodi oma habet.

Märksõnad: ajalehe trükkimine | ajalehetoimetus | elulugu | intervjuud | iseseisvusmeelsus | iseseisvusvõitlus | loodusvaated | moraalsus | mälestuste jutustamine | nõukogude repressioonide ohvrid | poliitiline olukord | rahvusliku liikumise suurkujud | rahvuslikud ideaalid | riigijuhid | riigivanem | riigivanema kabinet | trükikoda | valitsusjuhid | vangistamine | ülikooli ajalugu | Vaata kõiki »

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm