Invaliidide päev Tartus (1935)

Invaliidide päev

Invaliidide päeva tähistamine sai alguse 1924. aasta kevadel, mil korraldati esimene koosviibimine invaliidide auks. Tartu daamid eesotsas pr L. Simmiga on seda  korraldustööd juba 10 aastat teinud. Samuti aitavad Kaitseväe väeosad neid päevi sisustada.  Suureks abiks  invaliididele on nendel päevadel tehtavad korjandused.
Invaliidide austamine päikese lõõmas (1934). Postimees, 8. mai, lk 3.

Päeva tähistamine 1935. aasta mais:
 8.00 -  8.15   helistatakse kirikukelli
11.30   invaliidid kogunevad Raekoja saali, kust väljuvad läbi auspaleeri paraadi vaatama.
12.00 - 13.00  Tartu Raekojaplatsil paraad, millest võtavad osa Tartu garnisoni üksused, Tartu malev, skaudid, noorkotkad, gaidid, kodutütred ja Kaitseliit
13.00   pidulik eine "Sõdurite kodus", kus päevakangelastele peab kõne linnapea A.Tõnisson
16.00 - 17.45  vabaõhukontsert Raekoja ees
18.00 - 20.00 heategevuslik kontsert Toomel (pilet 10 senti)
Karbikorjanduse punktid on avatud 2 päeval:   7.30 - 18.00 laupäev
                                                                  9.00 - 19.00 pühapäev
Pühapäeval Tartus sõjainvaliidide austamine (1935). Postimees, 16. mai, lk 6.

Kohti filmis

Kaubahoov Tartus

1941. aasta sõjatules põles maha üks tähelepanuväärseimaid ehitisi Tartu kesklinnas – tervet kvartalit täitnud kaubahoov, mille asukohta katab praegu sõjajärgsetele linlastele omaseks saanud haljasala. Silmapaistvaim klassitsistlik kaubahoone Eestis, püstitatud Venemaal populaarsete kaubahoovide eeskujul, ehitati aastail 1816–19 kindralkuberner F. Paulucci initsiatiivil G. F. W. Geisti projekti järgi Emajõe äärde kunagise linnamüüritaguse vallikraavi lõunapoolsele nõlvale. 19. sajandi alguseks oli sinna kujundatud promenaad. Kaubahoov avati pidulikult 1. juulil 1819. aastal. Uus hoone mahutas 40 poodi. Muljetavaldava, tervet kvartalit täitva ringpoe sisemuses asus suur kaubaõu. Väljastpoolt ümbritsesid hoonet 128 sammast. .
Ligi sada aastat hiljem tegi siin endale nime ning värskendas kaubahoovi mainet tõusev täht arenevas Eesti äritaevas – maapoiss Mart Jänes. Hansaajast peale olid Tartu kaubanduselu valitsenud ju peamiselt saksa ja vene kaupmehed. 1933. aastaks, pärast 35 aastat ettenägelikku ja kalkuleerivat ärielu, oli kaheksandik tervet kvartalit täitvast kaubahoovist Jänese omanduses. Tartu kaubahoovis tegutsevat Mart Jänese riidekauplust peetakse kogu Baltikumi üheks suurimaks riidekaupluseks.
Puusemp, E. (2004). Eesti suurima kaubahoovi aset katab ilupõõsastega haljasala. Postimees, 19. nov,
http://tartu.postimees.ee/191004/tartu_postimees/uudised/147677_print.php (3.09.2011).
Tartus läänepoolseim kaubahoov Euroopas. Postimees (1934),28. september, lk.5, ill.

Tartu Kivisild

18. sajandil rajati Raekoja platsi otsa kahe triumfikaare ja ülestõstetava keskosaga Baltimaade esimene kivisild, mis oli pühendatud Katariinale ja avati liikluseks 1784. aastal.
1775. aastal oli tabanud Tartut suur tulekahju, mille käigus põles maha suur osa Tartu kesklinnast (260 hoonet). Linna taastamiseks määras Katariina II 25 000 rubla. Kivisild oli mõeldud keisrinna kingitusena Tartu linnale. Eeltööd uue silla rajamiseks algasid 1776. aasta kevadel. 1784. aastal oli sild valmis ning see avati liikluseks.
Kivisillast kujunes üks Tartu sümboleid. 1941. aastal lasid Nõukogude väed silla õhku.
Kivisild, http://www.visittartu.com/1041 (3.09.2011).

Isikuid filmis

Kindralmajor Aleksander Tõnisson, ( 17. aprill 1875  Kursi kihelkond, Tartumaa – 30. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane kindralmajori auastmes, 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.
Õppis Eesti Aleksandri linnakoolis Põltsamaal ning 1897–1899 Vilno sõjakoolis. Võttis osa rooduülemana  Vene-Jaapani sõjast. Esimeses maailmasõjas osales Tõnisson algul pataljoniülemana ja siis polguülema abina. Lahinguväljal ülesnäidatud vahvuse ja osutatud teenete eest autasustati teda 6 aumärgi ja mõõkadega, teiste hulgas  Püha Vladimiri ordeniga. 1916 ülendati Tõnisson polkovnikuks. Venemaal 1856. aastast kehtetestatud isiklik aadliõiguse saamise statuudi kohaselt tähendas see pärilikku aadlistaatust – seega olid ka Aleksander Tõnissoni järeltulijad aadlikud.
Kui pärast tsaarivalitsuse kukutamist Eesti rahvuslikku sõjaväge looma hakati, kutsuti polkovnik Tõnisson 1. Eesti polgu ülemaks. 1918 ülendas Ajutine Valitsus ta kindralmajoriks ja nimetas Eesti sõjaväe ülemjuhatajaks. Pärast Vabadussõda oli Tõnisson vaheldumisi 3. ja 1. diviisi ülem, ühtlasi ka Sõjanõukogu liige. 1920 juulist oktoobrini sõjaminister. 1932. aasta novembrist 1933. aasta maini kaitseminister.
Ta valiti 1933 koos kindralmajor Ernst Põdderiga Eesti Vabadussõjalaste Liidu ainsaks auliikmeks.
1940 arreteeriti Nõukogude okupatsioonivõimude poolt. Lasti Patarei vanglas maha.
Aleksander Tõnisson, http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_T%C3%B5nisson (3.09.2011).

August Hans Traksmaa (enne eestistamist 1935 Traksmann; 27.08.1893 Virumaal Rägavere vallas – 16.07.1942  Gorelniki vangilaager, Sverdlovski oblast) oli Eesti sõjaväelane, diplomaat ja sõjaajaloolane. Ta oli Eesti Vabariigi sõjaväe kindralmajor ja mitmete  Eesti vabadussõda käsitlevate teoste kaasautor.
August Traksmaa, http://et.wikipedia.org/wiki/August_Traksmaa (3.09.2011).

Georg Leets  (7. august 1896 Pärnu – 18. oktoober 1975 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja sõjaväelane (kolonel). Leets oli Eesti Vabariigi ajal kaadriohvitser (viimati suurtükiväeinspektor), muuhulgas tegeles ta ka Vabadussõja ajaloo uurimisega.
1941. aastal saadeti Leets vangilaagrisse, kust vabanes 1951. aastal, ent tagasi Eestisse sai tulla alles 1956. aastal. Seejärel tegeles peamiselt Aleksandr Puškini vaarisa Abram Hannibali elu ja tegevuse uurimisega, eriti tolle Tallinna komandandiks oleku ajal. Leets sai oma uurimistulemused ka raamatu kujul avaldada, kuid raamat sai tuntuks alles pärast tema surma. 1981. aastal sai ta postuumselt Juhan Smuuli kirjanduspreemia.

• 1. Diviisi suurtükiväe ülem 1924 – 1934
• ülendatud kolonelleitnandiks 24. veebruaril 1926
• ülendatud koloneliks 24. veebruaril 1929
• Kõrgema Sõjakooli lektor ja kateedrijuhataja 1931 – 1940
• Tartu sõjaväeringkonna ülem 1934 – 1939
• Suurtükiväeinspektor (15. november 1939 – 1940 
  GeorgLeets, http://et.wikipedia.org/wiki/Georg_Leets (3.09.2011).