Inimeste maja (1974)

Filmist kriitiku pilguga

Jaan Ruus: „Vaadelgem filme, mis paiknevad publitsistika ja kunstilise dokumentalistika piirimaadel. /---/ Siia kuulub ainuke kaksaastakufilm, milles suudetakse anda sissevaade praegu elavasse, nö  tänapäeva inimesse -  „Inimeste maja“ (režissöör V. Anderson). Sest alati köidavad filmid, milles on kas elu või kunsti (parem muidugi, kui oleks mõlemat). „Inimeste majas“ näeme tegelikku elu selle probleemidega. Mõned kaadrid elamu­ ehitusel töötavast viimistlejate brigadirist S. Pielist mõjuvad otse neorealistliku jõuga (operaator V. Maak). Neid filmilinal haruldasi tegeliku elu tükke saadab aga parajalt skemaatiline tekst, mida omakorda toetab ülepoetiseeritud Mustamäe. Värske kunstikujundlikkus ja publitsistlik portreešabloon eksisteerivad kõrvuti, mille tõttu teos kaotab oma terviklikkuse.“
Ruus, J. (1976). Miks tehakse filme? [Märkmeid Tallinnfilmi loomingust]. Sirp ja Vasar, 2. aprill, lk 9.