Avaleht » Filmiliigid

Navigaator Pirx (1978)

Stanislaw Lemi jutustuse "Rozprawa" ("Juurdlus") järgi

Mängufilm | Põnevusfilm | Ulmefilm Kestus: 94:27

Huviinfo

Tallinnfilmi sünopsis

Teaduslik-fantastiline film, mille nimikangelane on seatud raske ülesande ette: tal tuleb sooritada kosmosereis meeskonnaga, kelle hulgas on roboteid. Katselend peab tõestama, kas robotid, kes ei allu inimlikele nõrkustele, on võimelised asendama inimest. Pirxi hinnangut püüavad mõjutada mitu erinevat jõudu. Film jõuab tõdemuseni, et teaduslik-tehniline revolutsioon ei ole võimeline välja vahetama inimese hingelisi väärtusi, tema südametunnistust.
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm II. Mängufilmid 1977-1991. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 69.

Jutustusest filmiks

Film on tehtud Poola ulmekirjaniku Stanisław Lemi jutustuse „Juurdlus“ motiividel.

Stanisław Lem (1921 – 2006) oli juudi päritolu Poola kirjanik, filosoof ja satiirik. Lem on tuntud põhiliselt oma teadusliku fantastika järgi. Tema teoseid on tõlgitud 41 keelde ja tema raamatuid on müüdud üle 27 miljoni eksemplari.
Eestlastele sai S. Lemi looming tuttavaks juba 1961. aastal, kui eesti keeles ilmus "Ijon Tichy kosmoserändude päevikud" Olev Jõe tõlkes (orig: "Dzienniki gwiazdowe" ("Tähepäevikud"), novellikogu, 1957). 1958. aastal alustas Lem juttude seeriat kosmoselendur Pirxist. Viimane, üheksas jutt „Juurdlus“ ilmus 1967. aastal.

1978. aastaks, kui valmis Poola–Eesti ühisfilm "Navigaator Pirx", olid eesti filmihuvilised jõudnud juba ära näha ka S. Lemi ulmeromaani "Solaris" ainetel 1972. aastal valminud filmi „Solaris“ (režissöör Andrei Tarkovski).
Stanisław Lemhttp://et.wikipedia.org/wiki/Stanis%C5%82aw_Lem (29.08.2012).
Solaris (Tarkovski), http://et.wikipedia.org/wiki/Solaris_%28Tarkovski%29 (29.08.2012).

Filmi vastuvõtust Eestis

Filmi "Navigaator Pirx" vastu oli publikuhuvi küllaltki suur, ainuüksi Tallinna kinodes linastus ta edukalt kuu aega ja algul korraga koguni kolmes kinos. Ka hilisematele kordusseanssidele leidus publikut. Märkimisväärne on, et "Navigaator Pirx" võitis XVII rahvusvahelisel ulmefilmide festivalil Itaalias Triestes peaauhinna – Kuldse Asteroidi.
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm II. Mängufilmid 1977-1991. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 70.

Filmile tagasivaatavalt

"Kes meist siis ei mäletaks selle filmi kõige kuulsamat stseeni? Pirxi käsku eirates on Calder tüürinud kosmoselaeva ohtlikku Cassini lõhesse. Kolleegide vahel hargneb pinev psühholoogiline duell, millest väljub võitjana Pirx. Hetkeks olukorra üle kontrolli kaotanud Calderil rebib ülekoormus otsast käed, mis üritavad klammerduda juhtimispuldi külge, paljastades võika saladuse – traadipuntra, mis on peidus tema naha all. Jube karjatus huulil, lendab robot läbi seina, taustaks Arvo Pärdi muusika.

See oli kõva sõna, nagu ka õudse armi teke Novaki käele – vähemalt nende poisikeste jaoks, kes elasid väljaspool Soome televisiooni mõjusfääri. Aga mitte ainult. Igatahes võitis «Navigaator Pirx» 1979. aastal ka nimeka Trieste fantastikafilmide festivali grand prix ehk Kuldse Asteroidi nimelise auhinna, edestades sealjuures... keda? Ridley Scotti «Tulnukat» ennast, mis pidi leppima kõigest Hõbedase Asteroidiga. Fakt, mida «Pirxi» režissöör Marek Piestrak praegugi, 30 aastat hiljem muhelusega meenutab.

69-aastane Poola lavastaja, kes tegi koos Tallinnfilmiga kolm linateost – lisaks «Pirxile» ka N. Liidus tõeliseks kassahitiks kujunenud «Madude oru needuse» ja «Saatana pisara» –, püsib siiani elu ja tervise juures. Kolmandat aastat järjest väntab ta vaheldumisi kolme kolleegiga populaarset teleseriaali, mille osade arv on ületanud juba tuhande piiri. «Töö nagu vabrikus, aga elada on ju vaja,» põhjendab ta Varssavis telefonile vastates. /---/

Poola jaoks oli «Navigaator Pirx» esimene ulmefilm, millest sai ühtlasi oluline ekspordiartikkel. Piestrak mäletab, et ulmeseiklust müüdi rohkem kui 20 riigi kinolevisse ja sellest kirjutas positiivselt mainekas rahvusvaheline filmiajakiri Variety. Siiani näitab «Pirxi» vähemalt korra aastas ka mõni Poola telekanal.

Siinsetes kinodes jooksis «Navigaator Pirx» eesti keelde dubleeritult – lõpuks oli tegu ikkagi koostööfilmiga. Poola ja Vene näitlejate kõrval mängis üht kandvat rolli Tõnu Saar, muusika, nagu juba öeldud, kirjutas Arvo Pärt – muide, see on tema viimane suurem spetsiaalselt filmi jaoks komponeeritud orkestriteos. /---/

Miks valmis poolakate algatatud filmiprojekt osaliselt just Tallinnfilmi märgi all? Nagu selgitab Piestrak, sattus see Eestisse kaudseid teid pidi – põhjusel, et Poola stuudiotel puudus kombineeritud võtete ehk trikkvõtete kogemus, mida «Pirx» eeldas. Koostööpartnerit otsides oli valida Saksa DV, Tšehhoslovakkia ja N. Liidu vahel – pidama jäädi viimase juurde, argumendiks silmapaistvad muinasjutu-, aga ka teaduslik-fantastilised ja Teise maailmasõja filmid, kus kombineeritud võtteid oli edukalt rakendatud.

Et Mosfilmis ootas ees ligemale aastane järjekord, nagu Piestrak mäletab, pakkus Moskva kinokomitee välja Tallinnfilmi, ehkki sisevõteteks sobilikku paviljoni polnud Eestiski. Tallinnfilmi toonane peatoimetaja Enn Rekkor võttis koostööpakkumise avasüli vastu, filmi direktor Karl Levoll ajas välja Kiievi Dovženko-nimelise stuudio hiigelsuure angaari. Sinna ehitati ka kolmekorruselise maja kõrgune kosmoselaeva makett ja disainiti interjöörid.

Ehkki arvutitrikkidega harjunud praegune teismeline naeraks «Navigaator Pirxi» kombineeritud võtete tulemuse ilmselt välja, olid need oma aja ja toonaste tingimuste kohta siiski eeskujulikult ja nupukalt teostatud. Näiteks tähistaevast imiteeriti kunstnik-dekoraator Priit Vaheri sõnul nii, et mustast sametist kangasse torgati augud ja lasti tagant prožektorivalgus peale, kosmoselaeva lendu filmiti aga kaader kaadri haaval, nii nagu seda tehakse klassikalise nukufilmi puhul. Sealjuures olid uhked raketid spetsiaalselt valmistatud kohalikus lennukitehases.

Et defitsiitsete materjalide hankimine oli raske, tuli sageli kulutada Ukraina ametiasutuste uksi – ikka koos Vana Tallinna ja kiludega. Kiievis filmimine oli ka muidu keeruline, nagu mäletab teine režissöör Airi Kasera – vaevalt oli jõutud järgmine kosmoselaeva koridor valmis ehitada, kui eelmine oli juba ära varastatud. Väärt materjal ikkagi!

Püsti hädas oli näitlejate eest vastutanud Kasera ka siis, kui Novakit kehastanud Aleksandr Kaidanovskit ei tahetud N. Liidust välja lasta, isegi sotsialistlikku Poola mitte, kus film on osaliselt üles võetud. Nimelt ei kuulunud boheemlasena tuntud näitleja ühessegi organisatsiooni – järelikult polnud kusagilt võtta ka iseloomustust, mis oli vajalik viisa vormistamiseks. Ei aidanud ka Tallinnfilmi juhtkonna sekkumine. Lõpuks hangiti vajalik paber majavalitsusest – seal oli kirjas, et kodanik Kaidanovski peale kaebusi ei ole, ta ei mürgelda ega peksa naist.

Lisaks Poolale ja Kiievile on jupike «Pirxist» üles võetud ka Pariisis – tegevus toimub ju ikkagi kapitalistlikus läänes –, kaadrid sellest, kuidas Ford Mustangiga mööda mägiteed kihutavale Pirxile enne kosmoselendu elu kallale kiputakse, aga Jaltas. Tallinnas on tehtud ainult üks sisevõte – tollase Kirovi kalurikolhoosi kontoris.

«Navigaator Pirxiga» jäi omal ajal rahule ka Stanislaw Lem, kelle teose järgi on film vändatud. Kui ta kuulis, et see võitis Triestes auhinna, saatis koguni õnnitlustelegrammi, mäletab 69-aastane režissöör. Samal ajal oli kirjanik väga tõre Tarkovski «Solarise» peale, nimetas seda «Kuritööks ja karistuseks» kosmoses, millel tema kirjutatuga suuremat pistmist ei ole. Rääkimata juba Hollywoodi «Solarisest», mis oli Tarkovski «Solarise» uusversioon.
Kokkuvõtlikult artiklist:
Tuumalu, T. (2008). "Navigaator Pirx" - 30 aastat hiljem. Postimees, 22. märts. http://rooma.postimees.ee/300308/esileht/ak/319037.php 

Vaata ka:
Filmi valmimisest räägivad Rene Levoll ja Priit Vaher:
„Navigaator Pirx“ – olümpiaregati aasta ulmeline elamus 

Erelt, P. (2020). „Navigaator Pirx“ – olümpiaregati aasta ulmeline elamus. Eesti Ekspress, 22. juuli, lk 36–37.


Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm