Ilu argipäev (1965)

Arvamusi filmist

Katkeid kinostuudio Tallinnfilm Kunstinõukogu protokollist

10. november 1965

Sm. Tambek: Selle filmi juures toimus vahepeal režissööride vahetus. Teatud mõttes on see oma mõju filmile avaldanud ja just selles suunas, et esialgsed loomingulised kavatsused pole päris täpselt lõpule viidud. /---/ Üldiselt see film jätab küllaltki meeldiva mulje ja mis veel tähtsam - on siiski praegusel ajal väga vajalik film, sest igal pool käib kõva ehitustöö ja jäetakse kahe silma vahele pealtnäha pisiasjad, mis aga aastate pärast hakkavad meid järjest rohkem ja rohkem kollitama. /---/

Sm. Školnikov: Kui meie selliseid filme vaatame, siis tuleb vaadata tema vajadust. Tihti meie väga tähtsat teemat, suurt ühiskondlikku tähtsust omavat teemat ei hinda väga kõrgelt. /---/

Sm. Skulski: Ma ühinen Školnikoviga, et see on väga tark film, kuid tarku filme on meil vähe. Väga targalt tehtud ja omab väga suurt kasvatuslikku mõju. Võtted on tehtud väga ilusasti. Muidugi on ka puudusi. Olen nõus nende märkustega, mis tehti muusika kohta. Tekstis mõned parandused võib teha, kuid väga tore on, et autor ise seletab. /---/

Sm. Beltšikov: Minu arvates, hinnates mistahes filmi, peaksime lähtuma selle emotsionaalsest mõjust vaatajasse, nendesse, kellele film on adresseeritud. Käesoleval momendil on tegemist filmiga, mille emotsionaalne mõju, tema emotsionaalne veenvus on niivõrd tugev, et sellele on raske midagi lisada. Film lihtsalt sunnib mõtlema ja mitte ainult neid, kes tegelevad meie linna heakorrastuse ja arhitektuuriga. /---/

Allikas: Rahvusarhiiv ERA.R-1707.1.874

Ivar Kosenkranius: „Tundub, et ilmekaks näiteks, kuidas autori mina taganeb range kinematograafilise loogika ees, on Vilniuse festivalil meie teiste filmidega suure tunnustuse leidnud film "Vaatame ringi". Mart Pordi ilmumine ekraanile niivõrd teravate probleemidega on igati teretulnud. Eraldi võttes on filmis kasutatud materjal lööv ja võitlev. Film kujutab endast rohkem näpuga näitavat plakatit väga ilmekate näidetega, ent tema puhtkinematograafiline kunstiline lahendus ei lähe kaasa Mart Pordi autoriarutlusega, mõtteteravusega, mõtisklusega, mis praegu on ka populaarteaduslikule filmile omane. Ekraanil räägib materjal ise, kinematograafiliselt on üheväärse objektivismiga antud nii hea kui halb. Ja tulemuseks: Pordi arhitektisõna tema artiklites on olnud palju isikupärasem ja selleläbi löövam kui ekraanil.“ /---/

Kosenkranius, I. (1966). Kuidas edasi minna? Mõtteid meie dokumentaalfilmist. Rahva Hääl, 15. juuli, lk 3.

Karl Tamberg: "Ma võrdleksin seda filmi hea analüüsiva ajaleheartikliga. Me näeme ümbrust arhitekti silmadega. See on väga kasulik, sest nii me näeme ilu kõrvalt ka seda inetut, mis nii valusasti silma riivab ja mida vahel ei märkagi. See film on väga hea ajaleheartikkel. Võib tõmmata paralleele kirurgilise operatsiooniga. Mis on halb, sellest tuleb ka tingimata rääkida, muidu ei saa ju halva vastu võidelda." /---/

Tamberg, K. (1967). Ääremärkusi uuematele "Tallinnfilmi" dokumentaalfilmidele [„Memento!“, „Reportaaž kuriteost", "Pikk tänav", "Ilu argipäeval", "Jutustus Kongost", "Anton Starkopf“]. Rahva Hääl, 3. okt, lk 4.