Ankur (1991)

Tootjafirma sünopsis

Tegevus toimub saarel, kuhu noorele majakavahtidest abielupaarile saabub külla naise sõbratar. Kolme inimese suhted jõuavad traagilise lõpplahenduseni.
Eesti film/Estonian Film 1991-1999 (2000). Tallinn: Eesti Filmi Sihtasutus, lk 76.

Peeter Simm filmi saamisloost

"Filmitegemise ettepanek tuli Soomest. Sel ajal olid hinnad Eestis jube odavad, aga Soomes kallid. Soomlaste tahtmisel purssisime „Ankrut“ teha soome keeles, eesti näitlejatel oli raske mängida. Pärast helindasime ikka kõik eesti keeles üle. Soomlased ei mõelnud ette, nad ei olnud kinoinimestena kuigi profid. Produtsent ja üks stsenarist Kari Pullinen, hüüdnimega Moppe, oli fotograaf. Teine stsenarist oli Moppe pruut Rosa Liksom, intellektuaal ja vasakpoolne feministlike kalduvustega esteet.

„Ankur“ on väga ilusa fotograafiaga mustvalge film. Kõik on sümbolistlik, freudistlik ja naistevastane. /---/ Filmimise käigus läks süžee teiseks kätte. Lõpuks läksin veel soome produtsendiga tülli. Moppe tahtis operaatori minema lüüa. /---/

Võtteperiood kestis kümme päeva. Filmi lõpu mõtles välja helimees Rein Urm. Taas kogesin, et tuleb kõrvad lahti hoida. Kui inimesed hakkavad koos sinuga mõtlema, siis on see nagu arvutite ühendamine ühisesse võrku."
Kivimaa, E. (2011). „Ankur“ ehk kuidas parandada iseenda hambaid. Rmt: Peeter Simm. Eesti filmi partisan. Tallinn: Menu Kirjastus, lk 112-117.

 „Ankur“ jäi peaaegu märkamata, kuigi sai Tampere festivalil auhinna.

Peeter Simm filmile tagasivaatavalt

„Ta ei ole mulle küll kõige südamelähedasem, süüdistan end selles, et oleksin pidanud käsikirjaga veelgi julgemalt ringi käima. Respekteerisin liigselt paberit, aga paber kannatab kõike, kuid filmilint väga vähe. Tal on niisugune omadus, et maitselagedus ja rumalus paistab tema pealt otsekohe välja.“
Teinemaa, S. (1994). Kõik on tinglik ja küsitav, ainult tegelaste omavahelised suhted on reaalsus [intervjuu P. Simmiga]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 50.

Filmist kriitiku pilguga

Maris Balbat: Režissöör on lasknud välismaistel tööandjatel endale kaela määrida triviaalsevõitu loo, millele hinge sisse puhumine on osutunud üle jõu käivaks. Tulemuseks on film, mil vähe ühist Peeter Simmi seniste töödega.
Balbat, M. (1993). See Simm ja teine. Teater.Muusika.Kino nr 2, lk 66-70.

Filmiga töötanud soomlased

Kui filmis on Sami üsna kasutu trummipõristaja, siis Samit kehastav Soome näitleja Samuel Huber on oma tegelaskuju vastand:

Samuel Johan ”Sam” Huber (sündinud 7. märtsil 1965) on Soome laulja ja näitleja.

Huberit tuntakse ennekõike Eternal Erection-funk-ansambli juhtfiguurina (kunstnikunimega Rick Lover). Ta laulab ja teeb lugusid ka funk-hiphop-bändis ELK.

Huber lõpetas Teatriülikooli rootsikeelse osakonna. Ta sai 1993. aastal Jussi-auhinna osa eest filmis Ripa ruostuu (Ripa allakäik). Huber mängis festivalil Helsingin Juhlaviikot 2006 Wagnerit teatriseltsi Kapsäkki lavastuses Viivi ja Wagner. Peale selle on Huber andnud hääle soomekeelsele nukufilmile Turilas ja Jäärä (Põrnikas ja Ritsikas).

Huberi emaema on Ahlströmide metsatööstuse suguvõsast, isa poolt on Samuel Huberite torutööstuse suguvõsast. Sam Huberi ema on kunstnik Mona Huber. 2005. aastal asutatud Samuel Huberi fond (www.hubersaatio.fi) toetab esinevaid kunstnikke igal aastal kümnete tuhandete eurodega.

Sam Huber, http://fi.wikipedia.org/wiki/Sam_Huber (9.11.2012).

Rosa Liksom (Anni Ylävaara) on Soome kirjanik ja kunstnik. Ta on sündinud Põhja-Soomes, õppinud Helsingis ja Kopenhagenis antropoloogiat ning Moskvas sotsiaalteadust. Paljude kirjandusauhindadega tunnustatud autori romaan Hytti no 6 (Kupee nr 6) võitis 2011. aastal Finlandia auhinna.
Rosa Liksom, http://www.rosaliksom.com/home (22.01.2013).