Miski on mäda ehk Kogu vale Hamletist (2000)

Tootjafirma sünopsis

Lugu mehest, kes ei sallinud õnne, sest ta teadis, et see on amoraalne. Shakespeare sai omal ajal kõigest valesti aru. Hamletit ei ole mingit põhjust pidada kangelaseks, kui kogu loo taga on hoopis tema sõber Horatio. Jõudes tagasi õpingutelt Saksamaal, avastab Horatio, et Taanimaal on kõik mäda. Mis veel hullem, tema sõber Hamlet jahib Opheliat ega hooli põrmugi oma isa mõrva eest kättemaksmisest. Veel enam, tegelikult on kõik Taanimaal õnnelikud. Vana tapetud kuningat ei armastanud keegi. Kui Horatio liiga tülikalt nõuab õigluse jaluleseadmist, hakkab Hamlet hoopis hullu mängima. Nii ei jää Horatiol muud üle, kui hakata ise kõrgete ideede nimel intriige punuma, sest riigi moraal on hädaohus.
Eesti film/Estonian Film 2000 - 2006 (2008).Tallinn: Eesti Filmi Sihtasutus, lk 102 - 103.

Tiitrite lõputekst

"Ja palju sajandeid elasid taanlased õnnelikult, kuni nad pidid otsustama, kas astuda Euroopa Liitu või mitte."

Filmi saamisloost

Ilmar Raagi filmi "Miski on mäda ehk Kogu vale Hamletist" võib tutvustada julgesti ka inglisekeelse pealkirja all, mis kõlab "Something is Rotten or All the Lie About Hamlet". Seda sellepärast, et Shakespeare’i dialoogid kõlavad seal autori emakeeles. Ja Inglismaalt pärit peaosalised, kutselised teatrinäitlejad, omavad üsna head Elisabethi ajastu teatri vabavärsi lugemise kogemust.

Filmi võtted toimusid 2000. aasta juulis ja augustis Kuressaares ja loomulikult mängiti Kuressaare raekojas, piiskopilinnuses ja ka Laitse lossis. Lisaks Inglismaalt laenatud kutselistele näitlejatele osales filmi võtetel veel suur hulk filmihuvilisi Tallinna Pedagoogikaülikoolist ja Kuressaare gümnaasiumist.

Film valmis väga nappide vahenditega. Asja tehti siiski täie tõsidusega. Tegemist on kostüümidraamaga (või õigemini komöödiaga), kus on kinni peetud ajastu stiilinõuetest. Teatritest laenatud kostüümid, Kuressaare piiskopilinnuse müürid ja leidlikkus nende eksponeerimisel peaks vaatajad tagasi viima keskaegsesse Helsingöri, kust on pärit Taani printsi kurbmäng.

Ilmar Raag oma filmist: täispika filmi proovitöö

Kuidas juhtus, et täispikaks mängufilmiks kavandatud Hamleti-film poole tunni peale ära "kuivas"?
Ilmar Raag: "Käsikiri oli nn telefilmi formaati ehk umbes 45 - 50 minutit. Arvan, et see on lihtsalt teatud möödarääkimise tulemus. Filmi esialgne pikkus oligi 40 minutit. Kuid kuna nii pika filmiga tekib ka festivalide leidmisel raskusi, rääkimata müügist, siis lõikasin ta verd nuttes lühemaks. Turg ei salli poolpikki filme. Minu jaoks oli aga siiski tegemist proovitööga, enne täispika filmi tegemist."

Mis saab filmist edasi?
""Miski on mäda" on ikka veel liiga pikk, et mahtuda Cannesi või Berliini lühifilmi formaatidesse. Eks me ründa ka teisi festivale, mitte ainult lühifilmifestivale. Koos festivali kutsega oleks meil ilmselt võimalik taotleda ka filmikoopia tegemise raha, mida praegu ei ole."

Millisest huvigrupist ei tohiks see film mingil juhul mööda minna?
"Kõik need, kes kasvõi veidi tunnevad Shakespeare'i ja suudavad temasse piisava ülbusega suhtuda, et aru saada irooniast. Olen juba näinud inimesi, kes peavad lugu väga tõsiseks. Seda ta hoolimata stiilist ei ole."
Laasik, A. (2000). Kuressaare Hamlet on inglane. Eesti Päevaleht, 28. okt, lk 29.

Filmist kriitiku pilguga

Meelis Kapstas leiab, et Raag on saanud hakkama küllalt õnnestunud ja tempoka "Hamleti"-teema uustõlgendusega, asetades loos rõhu tragöödia ühele kõige ilmetumale tegelasele Horatiole.

 ""Öeldakse, et iga mees tapab oma isa, aga mina ei ole iga mees." Nii laseb filmi hedonistlikul Hamletil kaamerasse öelda Ilmar Raag. Ent muidugi ei saa Raagi rõõmsameelselt pilava Hamleti-tragöödia puhul mööda ka XX sajandi lõpu Inglise vaimuaristokraadist — Tom Stoppardist. Sest Raagi lühifilm “Miski on mäda ehk Kogu vale Hamletist” kasutab sama võtet, mida Stoppardi näidend “Rosencrantz ja Guildenstern on surnud”.

"Stoppard tõstis oma “Hamleti”-arenduses nimitegelasteks Shakespeare’i tragöödia kõrvaltegelaste paari. “Mutrikesed”, kes suures masinavärgis meele järgi olla püüdes hammasrataste vahele jäävad. Raag omakorda arendas peategelaseks “Hamleti” kõige ilmetuma tegelase, hullu printsi isetuseni ustava sõbra Horatio. Seekordses Helsingöri tragöödias tõmbab halli kardinalina nööri just tema. 
/---/
Raagi filmis võib vist Hamleti rõhutatud pretensioonituses-probleemituses näha programmilisust — põlvkondlikku pila tõsiste isatapjate kohta? “Miski on mäda” näib jutlustavat muhedat eluvaadet nagu Andrus Kivirähk. Näidates lihtsat elu lustivaid inimesi ja tögades tõsidust täis korravalvureid. Nagu Kivirähk teeb Raag keerulised asjad lihtsaks.

Suure narratiivi lepitamatud vastased Hamlet ja Claudius on Raagi filmis ühtmoodi elunautijad. Mõlema eluterve mehe esmahuvi on naisega linade vahel mõnulemine. Neid segavad “riigi ja rahva huvides” Polonius ja Horatio, nõudes liigestest lahti aja paikapanemist. Suits suunurgas, jutustab Hamlet, et talle ei meeldinud juba ta range isa, saati siis Horatio paranoiline idealism. Et tal lastaks normaalselt olla, peab Hamlet natuke lolli mängima.

Raag on valinud Hamletit ja Claudiust mängima sarnast tüüpi näitlejad, George Michaeli mokahabemega mehed. Gertrudi ülestunnistus, et Claudius pole mitte Hamleti onu, vaid pärisisa, ei mõju muhedas filmis ammugi tohutu lavastajauuendusena. See on, nagu seebiseriaalis, silmaga algusest peale näha.

Naised (Gertrud ja Ophelia) on sarnaselt lihtsad lihalikud tüübid. Mitte just kaunitarid, emalikult pehmed. Muidu “normaalselt” liiderlikud, hetkiti natuke imelikud, hullult vilavate silmadega. Ophelia pole tavapäraselt süütuke. Väliselt kulunum-pruugitum, aga muidu, nagu Hamlet — häirimatult rõõmus. Mis tal sellest, et isale natuke luisata tuleb. Nümfomaanlikke Opheliaid on ennegi nähtud, aga seekordne on nukrameelsuse haigusest prii.

“Olla või mitte olla,” on siin Mister Perfektse, Horatio probleem. Temal laseb Raag võtta loo alguses ja lõpus kunstniku ees majesteedipoose. Tõsise inimese lõuajoonega, kühmus, laipu mööda troonile teed rajav Richard Kolmas. /.../

Vaatamata vaimutsevale põhitoonile on Raagil õnnestunud tempokasse pooletunnisesse filmi pikkida ka ehedat suurt tunnet. Hamleti ja Ophelia viimase hullu kohtumise on Raag lavastanud Romeo ja Julia poeetilise rõdustseenina.

Tihti on jäänud Hamleti ja Ophelia erootiline tõmme “lava taha”. Seekord on Hamletis-Ophelias vemmeldav veri nende silmist näha. Särk rinnal avali, nägu naerul, ei takista seda Hamletit ei vallid, ei kraavid.

Ophelia hukkumiseni kulgeb Hamleti loo enda tahtele allutamine Raagil vaimukalt ja ladusalt. Rõdurinnatisel tasakaalu kaotanud (sellegi taga on Horatio!) ja purskkaevu kukkunud Ophelia kaotab siin sõna otseses mõttes pea!

Siit edasi ei õnnestu Raagil otsi enam sama libedalt kokku vedada. Seni oli kuningapaar jälginud noorte kokkusaamist ilmse poolehoiuga. See, et Hamletil nüüd kuningapaari vastu viha tõuseb ja vastupidi, pole enam nii veenev. Siin on tunda rohkem lavastaja Raagi tahet kui Horatio intriigide tulemust. Finaal — kui lõpuks mõõga Horatio vastu tõstnud Hamlet seeläbi ise peab surema — on taas küünlaid väärt."

Kapstas, M. (2002). Sündinud mittetapjaks.  Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 82-86.

Shakespeare'i Hamletist

Inglise kirjandusklassiku William Shakespeare'i (arvat. 23.04.1564 - 23.04.1616) näidendi "Hamlet" peategelaseks on Taani prints Hamlet, kes haub kättemaksu oma onule, kes on tõusnud troonile, mõrvates oma venna st Hamleti isa. Näidend on  Eesti Entsüklopeedia andmeil kirjutatud 1601. a (eesti keeles 1910, 1966, 1986). Loo esmaseks allikaks on peetud 12. sajandi Taani legendi, millest on ka Shakespeare'i-eelseid kirjanduslikke töötlusi.

Vt lähemalt: http://et.wikipedia.org/wiki/Hamlet (02.02.2013); Eesti Entsüklopeedia, 8. kd (1995). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 462-463.