Gravitatsioon (1996)

Priit Tender valgustab "Gravitatsiooni" valmimise tagamaid

Inimese lennusoovi ja maise külgetõmbe rõhutatud vastandamine võimaldab rohkelt pööraseid olukordi, mida joonistet filmis saab vaimukalt teostada.

Priit Tender: "Tegelikult püüan selliste probleemide üle naerda. Lendutõusmisest tüüpilisemat ja lapsikumat noore kunstniku teemat on ju tõesti väga raske leida. Mina vastasin eelkõige multifilmi kui žanri reeglite väljakutsele. Kui mingi tüübi joonistad ja ta liikuma paned, on see nii või teisiti tegelikkusest naljakam ja vildakam. Žanrilised reeglid pigem aitavad kui ahistavad mind. Kunstnik pannakse proovile - kuidas ta oskab nendega toime tulla."
Mägi, M. (1996). Maa tõmbab lendajaid külge [joonisfilm "Gravitatsioon"]. Õhtuleht, 29. apr, lk 12. 

Filmist meedias

„26. aprilli 1996 esilinastub Tallinna Kinomajas Priit Tenderi debüütfilm "Gravitatsioon", millele ta on stsenaristiks, lavastajaks ja kunstnikuks.
Nii Tender ise kui tema autorifilm on mõlemad vaimukad, paraja irooniaga, ent samas üsna südamlikud nähtused. Tenderist võib saada Priit Teine, Priit Esimese - Pärna - mantlipärija. Suure kurtmise peale, et pole noort järelkasvu, olla Tender öelnud: "Olgu, ma kirjutan teile ühe stsenaariumi ja teen ta filmiks." Priit võttis asja ette ilmselt raha pärast. "Mu elulugu on 25 aastat pikk, film ainult 9 minutit - stuudiol polnud pikema jaoks raha, mistõttu ka tegemine ajuti venis“."
Ööbik, J. (1996). Eirates gravitatsiooni. Magasin: [Eesti Päevalehe väljaanne], 20. apr, lk 6;
Gravitatsioon - kas kehtib? (1996). Pühapäevaleht, 27. apr, lk 15.

Sulev Teinemaa: „Lendamine on eesti joonisfilmitegijaid varemgi vaimustanud. Nii Rein Raamatult kui ka Avo Paistikult leiame filmid nimega "Lend". Ent see teema ei huvita ainult animamehi. Mullusest aastast pärineb Valentin Kuigi tõsielufilm "Lend" ja tema mängufilmilik telelavastus "Viimane lend". Alustaja filmimees Priit Tender on siiski kindlalt teise Priidu, nimelt Priit Pärna õpilane. Lõpetanud 1994 Pedagoogikaülikoolis kunstiõpetuse, oli ta Priit Pärna ja Janno Põldma joonisfilmi "1895" foonikunstnikuks. Mõlemad eelnimetatud juhendasid teda ka "Gravitatsiooni" tegemisel.
Üle hulga aja on seega eesti joonisfilmi juurde tulnud jälle üks noor lavastaja. Debüütfilmi "Gravitatsioon" võib pidada õnnestumiseks. Loos on vaimukust, nalja, ootamatuid transformatsioone ja üleminekuid, tempokust ja nooruslikke mõttekäike. Pildiline külg võib vahest küll pisut meelde tuletada varasemat Pärna, kuid matkimisega pole mingil juhul tegemist. Priit Tenderi oma nägu jääb selgelt äratuntavaks.“
Teinemaa, S. (1996). Võimalused lendamiseks gravitatsiooni arvestades [joonisfilm "Gravitatsioon"]. Sõnumileht, 29. apr, lk 14.

Jaan Paavle: „Õnnestunud on finaal oma seotuse ja tihedusega ühes muutuvas filmimetafooris: inimpääsuke-mees lendab ja sööstab vanakuu sirbi otsa, jääb sinna läbitorgatuna, kaltsuna rippuma; Udo karjatab, sest ta kõrvatagust kõrvetab ingelpolitseinik sigaretiotsaga. Need kaks lindu - ta kinnismõtted, unistused -, kes lendasid kord Udo peast välja, hukkusid, ometi näeme kedagi v e e l päikese foonil võimlemas: ju ikka ideed tappa polegi nii lihtne! /---/

Film on ülimalt visuaalne, konkreetne just selles. Tekst vaid täiendab pilti, kohati sarkastilise kommentaarina. Story loob vaataja endale ise. Võib öelda, et see on film sisemise vabaduse otsinguist. Lennata, välja pääseda. Kust, kuhu, milleks? Seda ei "arutata". Kohati on teksti ehk liigagi palju, eriti lõpupoole. /---/

Orgaaniliselt haakuv muusika (Tõnu Kõrvits), hea helikujundus ja selle "ülessevõte" (Mati Schönberg). Kui oligi mingi käekirjade sarnasus Priit Pärnaga - siis, noh, ma pole grafoloog. Et film oli vägagi dünaamiline, hästi pingestatud, täpse rütmitajuga - kestusega v a i d üheksa minutit -, on saavutus. Lisaksin küll ü h e minuti juurde, n-ö puhkepausideks, hingetõmbamiseks, järelemõtlemiseks. Mõne vahekaadri, et mõnd meeleolu süvendada, pehmelt sulandada "sündmusi" omavahel. Aga see pole laituseks.“
Paavle, J. (1996). Eesti animafilmi taevas lennujoon jätkub [joonisfilm "Gravitatsioon"]. Teater. Muusika. Kino, nr 7/8, lk 117-119, 128.