Avaleht » Filmiliigid

Metskapten (1971)

Juhan Smuuli näidendi "Kihnu Jõnn" ainetel

Mängufilm | Draama Kestus: 76:00

Huviinfo

Tallinnfilmi sünopsis

See on lugu purjelaeva "Jõnn" kaptenist, kes pärit väikselt Kihnu saarelt. Kaptenist, kes võitles õiguse eest olla kapten ja teha rasket purjelaevniku tööd. Jõnn on isiksus, suur oma harmoonilisuses, kuigi tal puudub haridus ja kapteni diplom. See, kuidas ta valib oma laevameeskonda, et minna pikale ja raskele teekonnale, näitab tema suurt oskust - olla kapten. Kui ollakse tuulevaikuses ja suures janus, jääb Jõnn oma põhimõtetele truuks, et "laeva viivad üle vee mehed, mitte nende puudused".
Orav, Õ.(2003). Tallinnfilm I. Mängufilmid 1947-1976. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 534.

Kihnu Jõnn

Kihnu Jõnn ehk Enn Uuetoa sündis 3.12.1848. aastal Kihnus. Oma meresõite alustas ta madrusena väikesel kivilaeval. Olla õppinud ka kolm päeva Paldiski merekoolis. Loa kaptenina sõita sai ta kui praktik kauaaegse avariideta meresõidu eest. Jõnn sõitis enamasti laevadel, millega teised kaptenid ei julgenud merele minna. Vanadusest olid need purjekad nii küüru vajunud, et ahtrist vööri ei näinud. Ta kiitnud ise: ”Küll see on hea laev, läheb nii, et meri põrub.” Kuulus kapten hukkus tormisel sügispäeval 19.11.1913 koos oma viimase laeva “Rock City"ga Taani rannikul Blavands Huki juures. Enn Uuetoa ehk Kihnu Jõnni põrm toodi Taanist Kihnu 1992. aastal.
Kihnu Jõnn jõudis Pärnu mereväravasse, http://www.parnurotary.ee/et/kihnu-jonn-parnu-merevaravasse  (21.12.2011).

Arhiivitoimikutest

Riigiarhiivis säilitatakse Juhan Smuuli ja Tallinnfilmi vahelist kirjavahetust.

15. jaanuaril 1969 pakkus Juhan Smuul välja, et ta võiks “Kihnu Jõnni” ainetel kirjutada filmistsenaariumi, mille ta saaks valmis hiljemalt 1. maiks 1969.
20. jaanuaril 1969 sõlmiti temaga stsenaariumi kirjutamise leping ja tähtajaks määrati 10. mai 1969.
27. mail 1969 tuletas Nikolai Danilovitš Juhan Smuulile meelde, et tähtaeg on läbi.
18. juunil 1969 palus Smuul ajapikendust 1. jaanuarini 1970. Sellega oldi nõus.
20. mail 1970 palus Smuul ajapikendust 15. juulini 1970.
15. juulil 1970 palus Smuul ajapikendust 17. novembrini 1970 ja tahtis Mikk Mikiveri lavastajaks.
Stsenaarium sai valmis ja seda arutati 28. jaanuaril 1971.
ERA.R-1707.1.1180 Kunstilise filmi "Metskapten" toimik

Juhan Smuul suri 13. aprillil 1971 ja ei jõudnud oma näidendit just nimelt Jüri Järvetile määratud stsenaariumiks ümber kirjutada. Seetõttu jäi stsenaariumi lõplik viimistlemine Kalju Komissarovi hooleks.

Filmi eelarve oli 345800 rubla, seda vähendati 30900 rubla võrra.

Filmi tootmine: 22.03. - 26.11.1971, dublaaži valmimisaasta 1972.

Tallinnfilmi Kunstinõukogu koosolekul 11. oktoobril 1971 toimus materjali läbivaatus ja arutelu. Filmile otsustati anda teine tasustamise grupp.
ERA.R-1707.1.1185 Kunstilise filmi "Metskapten" põhidokumentatsioon

Filmi vastuvõtust

Pole tähtis, kas film on tehtud originaalstsenaariumi põhjal või on ta ekraniseering, mille aluseks mõni romaan, jutustus, näidend või koguni luuletus, ta peab endast kujutama iseseisvat kunstiteost.
Filmi „Metskapten“ ei vaadelda kui iseseisvat kunstiteost, vaid retsensendid võrdlevad teda ikka ja jälle teatris menu osaliseks saanud näidendiga „Kihnu Jõnn“. Selle filmi ja teatrilavastuse puhul võrreldakse peategelast Jõnni mänginud näitlejaid (filmis Jüri Järvet, teatris Kaarel Karm), kes kumbki loovad ja näevad kuju erinevalt. Kuid näidendis ja filmis mängimise võrdlustest ei pääsenud J. Järvet ka „Viini postmargis“; näidend kujunes edukaks, film aga mitte, ehkki peaosas oli mõlemas Jüri Järvet.
Orav, Õ.(2003). Tallinnfilm I. Mängufilmid 1947-1976. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 534.

Filmile tagasivaatavalt

Kristiina Davidjants (2011): „Peaosatäitja Jüri Järvet tegi aasta enne “Metskaptenit” Grigori Kozintseviga “Kunigas Leari”, aasta hiljem aga mängis Andrei Tarkovski “Solarises”.

“Metskapten” on Järveti film. Ükskõik kes või mis olnuks selle filmi aluseks, Järveti ekraanivõim on nii suur, et igasugune algmaterjal lahustub momentaanselt tema isikus. Praegusel hetkel ei tule ilmselt kellelegi pähe sellist omadust ette heita, kuid aastakümneid tagasi leidsid kriitikud, et Järvet kehastab “Metskaptenis” eelkõige kogenud, elutarka, veidi inglaslikku, kuid mitte sugugi romantilist isiksust, mis aga suur viga olevat.

Vastandati psühholoogilist Järvetit romantilisele Juhan Smuulile. Võrreldi teatrit filmiga ehk “Metskaptenit” Smuuli näidendi lavastusega ning leiti nagu ikka, et režissöör pidanuks originaalilähedasem olema.

Näidend on näidend, filmikeel “Metskaptenis” on aga ekspressiivne ja näitlejad meeldejäävad.

Jõnni paremat kätt, sakslasest pootsmanit mängiv Enn Klooren on meeldejääv, soome meremeeste paar Enn Kraami ja Rudolf Allaberti kehastuses aga kui vennapaar “Seitsmest vennast”.

Taamal tegutsevad jänesed Klarnet ja Lõõtspill ehk Heino Mandri ja Rein Aren ning õrnemat poolt esindavad Katrin Karisma ja Luule Paljasmaa (Komissarov), kelle mängitud kapteni silmarõõm Mann pakatab jõulisest sensuaalsusest.

Kui mitte millegi muu, siis näitlejate pärast tasub “Metskaptenit” kindlasti vaadata, aga ehk pakub film midagi ka neile, kelle hing kuhugi abstraktsesse kaugusesse igatseb.

Davidjants, K. (2011). "Metskapten" - Jüri Järvetiga eesotsas. Maaleht, 3. dets.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm