Avaleht » Filmiliigid

Elu ilma … (1987)

Dokumentaalfilm Kestus: 29:50

Huviinfo

Filmi idee

NLKP XXVII kongressi resolutsioonis on öeldud: "Tuleb rakendada abinõusid perekonna edasiseks tugevdamiseks, vanemate vastutuse tõstmiseks oma laste kasvatamisel. 1986. aastal tappis ennast Eestis 14 kooliõpilast, enesetapukatseid kooliõpilaste hulgas oli mitu korda rohkem. Kõik juhtumid on pärit perekondadest, kus vanematel ei olnud piisavalt aega lastega tegeleda.
Režissöör Mark Soosaar
Rahvusarhiiv: ERA.R-1707.1.2654: Dokumentaalfilmi "Elu ilma armastuseta" lepingud, aktid, kalkulatsioon, eelarve.

Filmi valmimisest

Ettevalmistusperiood: 20.04. - 11.05.1987
Võtteperiood: 12.05. - 26.06.1987
Montaaž: 28.06. - 26.11.1987
Filmi üleandmine - 27. november 1987
Filmi maksumus - 29 099 rubla.

Linastusluba nr MB-01447 väljastati filmile 26.01.1988: Filmi võib demonstreerida  Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajatult.
Linastusluba Nº 2213088 väljastati filmile 11.04.1988 : NSVL Riiklik Kinematograafia Komitee lubab demonstreerida filmi kogu NSV Liidu kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajatult.
Filmiarhiiv: arhiivitoimik nr 4476.

Filmist ajakirjanduses

Jaak Lõhmus: Tiit on üks 68 lapsest, kes 1986. aastal Eestis vabasurma läks. Poisi ja tema ema lugu on lavastaja üritanud projitseerida mingile taustale. Fooni moodustavad kaadrid öisest ja varahommikusest Pärnust ning Lasnamäest, Tallinna lennujaamast ja rongi vastu võtvast Balti vaksalist, poest ja piimakombinaadist. Need kaadrid pärinevad otsekui mõnest teisest filmist, ja paraku nende sõnum on sedavõrd ette teada ja äripäevane (migratsioon, inimvihkajalikud töö- ja olmetingimused), et Tiidu traagilise loo tähendus ähmastub.

Lõhmus, J. (1988). Natüürmort ja ratsanik. Teater. Muusika. Kino, nr 9, lk 55-56, ill.

Telluride Film Festivali '88 üks direktoritest Tom Luddy iseloomustab meie filmimeest järgmiselt: Mark Soosaare filme vaadates kandub mõte dokumentaal- ja kultuurfilmide meistritele — Vertov, Flaherty, Marker, Roach, Blank. Käsitledes inimese ja looduse aegumatut teemat (mitmed Soosaare filmid on raskest kalurielust Kihnul) või kohalikke olusid, isegi tabuks olevaid ühiskondlikke probleeme (alkoholism, naiste peksmine, teismeliste enesetapp), näitab Soosaar otse virtuoosliku meisterlikkusega, kuidas ainet kohandada kinoekraanil vaatamiseks. Mõned filmid on sõnadeta visuaalsed esseed, mis sarnanevad klassikalistele "avangard" filmidele Euroopas ja Ameerika Ühendriikides, mõned dokumenteerivad ja ülistavad omapäraseid rahvakombeid ja -muusikat väljasuremise hädaohus olevates kultuuripiirkondades, mõned filmid väljendavad vihast protesti sotsiaalse ebaõigluse vastu. Kõikides kajastub ülimalt loov vaim.

Filmimees Mark Soosaar Ühendriikides (1988). Vaba Eestlane = Free Estonian, 18. okt, lk 7, foto.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm