Ma olen väsinud vihkamast (1995)

Puusepp: Kui mõtet ei ole, siis ongi kõik ainult üks tühi töö ja vaimunärimine.

Siim: Kas sa ei ole kunagi mõelnud, et võib teistmoodi ka elada, rahulikult, normaalselt?

Muhkel: Nüüd on ükskõik, kes sul selle sita välja peksavad, kas mendid või kandid.

Naaskel: Kui nad tahavad, küll nad leiavad ka põhjuse. Põhiline on - ära kannatada.

Naaskel: Tegelikult lähen sõjaväkke. Hakkan seda meie sulide, pättide ja poliitikute kampa kaitsma. Mis siis, ikkagi oma riik. Kui kuuli saan, siis vähemalt õige asja eest!

Merike: Kas sa ise tead, kes sa oled? Sinusugused on kõik segased, tapjad, sadistid!

Merike: Miks just meiega niimoodi juhtuma pidi?