Avaleht » Filmiliigid

Sisukokkuvõte

Eesti metsad, niidud, rabad, sood ja sealne taimestik.

Lend üle Eestimaa metsade ja põldude. Diktoritekst kirjeldab metsi ja rabasid, loodusmaastikke. Kaks poissi, seljakotid seljas, kõnnivad mööda metsateid. Kuivanud puud kõrvuti elujõulistega, puudelagundajad seened. Segamets, sõnajalad ja kõrged puud. Ürgmets ja loodusseadused. Inimeste kujundatud mets, kuusetaimede istutamine. Vigaste ja kahjustatud puude kõrvaldamine. Nõmmemetsad, männid, samblikud ja käokõrvad. Karukellad ja kanarbik. Poisid proovivad leesikamarju. Sirged männid palumetsas, pohlad, samblad. Kõrged kuused laanemetsas, jänesekapsas, laanelill, leseleht, kolmissõnajalg. Ülased ja metsamarjad, laanemets ja valgeõielised taimed. Salumets ja sinililled, metspipar ja kopsurohi ning kurelääts. Kuused, kased ja haavad salumetsas. Sarapuu ja näsiniin, sõnajalad, siumari ja ussilakk. Seljarohi ja lõhnav varjulill. Sügisene mets, sinilillelehed. Poisid kõnnivad lodumetsas. Sanglepp, sookask, kuusk, vaher, sõnajalad, angervaks ja kollane võhumõõk ning soovõhk. Rabamets, männid, sookail, sinikas, villpea, rabamurakas. Sarapuud, sõnajalad, näsiniin ja salumets. Kuused ja jänesekapsas, kanarbik, põdrasamblik ja männid. Luhaniit ja aprillikuu üleujutused. Varsakabjad, luhahein, ängelhein, kukesabad, pikalehine mailane, harilik metsvits, angervaks. Looniit ja kadakad, lambad, metsülane ja nurmenukk, kuldkann, hiirehernes, verev kurereha, nõiahammas, koldrohi, kukehari ja varretu ohakas, kibuvitsapõõsas. Inimese ja looduse koostöös tekkinud aruniidud. Diktoritekst selgitab, mis juhtub, kui niidud jäävad niitmata. Puisniit ja erinevad taimed. Lubikas ehk mustpea, pääsusilmad, kullerkupud, õitsvad toomingad, härghein ehk kuupäevarohi, tulikad, tõrvalilled, kellukad, mustjuur, käokeel ehk ööviiul, harilik käoraamat, kärbesõis, kuldking. Õhuvõtted soodest, madalsood, tarnad, sookased, ubaleht, tõmmu sookuuskjalg, vesihernes, võipätakas. Siirdesoo, sookased, männid, alpi jänesvill, madal kask, vaevakask, jõhvikad. Rabaserv, turbasammal, laukad ja järvekesed. Raba linnulennult, poisid otsivad teed rabast välja saamiseks. Huulheinad ja kinnikasvanud laukad, külvits ja hälved, millest tuleb risti üle minna, et rabast välja saada. Soo on varaait, mis hoiab ja kogub elu allikat - puhast, magedat vett.

Märksõnad: aastaaegade vaheldumine | alpi jänesvill | angervaks | haab | harilik käoraamat | harilik metsvits | hiirehernes | huulhein | härghein | jõhvikad | jänesekapsas | kaasik | kadakad | kanarbik | karukell | kask | kellukad | kevad | kibuvits | koldrohi | kollane võhumõõk | kolmissõnajalg | kopsurohi | kukesaba | kuldkann (taim) | kuldking | kullerkupud | kurelääts | kuusik | kuusk | käokeel | kärbesõis | laanelill | lambad | laukasoo | leseleht | looduse mitmekesisus | looduskeskkond | lubikas | mailane | matkamine | metsad | metsamaastik | metsatee | metsmaasikad | metspipar | mustjuur | männimets | niidud | nurmenukud | nõiahammas (rohttaim) | näsiniin | pohlad | poisid | puude istutamine | põdrasamblik | pääsusilmad | rabad | rabamurakas | rabataimestik | raielank | ravimtaimed | samblikud | sanglepp | sarapuu | seljarohi | sinikas | sinililled | siumari | sood | sookail | sookask | sookuuskjalg | soovõhk | suvi | sõnajalad | sügisene mets | taimede liigirikkus | toomingad | tulikad | turbasammal | tõrvalilled | ubaleht | ussilakk | vaevakask | varjulill | varretu ohakas | varsakabjad | verev kurereha | vesihernes | villpea | võipätakas | ängelhein | ülased | üleujutus jõesuudmes | ürgmetsad | Vaata kõiki »

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm