Luukas (1992)

Sünopsiseid

Film keskendub võimuprobleemidele, tuletades meelde, et võimuküsimus on eksistentsiaalne, igasuguste inimsuhete aluseks. Vananevad Lisbet ja Albert - "tavalised lihtsad inimesed" - on pühendunud võimu kehastavale Luukasele. Teda nagu jumalust teenides on nad enese oma elust välja jätnud, ega oska/julge enam teisiti elada. Või siiski...?
Eesi film/Estonian Film 1991-1999 (2000). Tallinn: F-Seitse OÜ, lk 40.

Filmi saamisloost

Gudmundur Steinsson (19.04.1925 – 15.07.1996) on Islandi tuntud näitekirjanik. Tema näidendit "Luukas" on lavastatud Islandil, Belgias, Taanis, Inglismaal, Jaapanis, Poolas, Rootsis, Saksamaal, USAs.
Gudmundur Steinsson, http://www.nordiska.dk/?id=21132&author=9553&show=details (11.10.2012).

1986. aastal otsustas Gudmundur Steinsson saata Tallinnasse "Luukase" käsikirja. Pärast kolmeaastast vaikust teatas tõlkija Arvo Alas, et tõlgib "Luukast". Aasta pärast oli ta tõlkimisega ühele poole saanud ja veel aasta pärast, seega siis 1991, helises telefon ja tõlkija andis teada, et näidendist on huvitatud üks Eesti filmigrupp.
Alatalu, E. (1992). "Luukase" söömalaud oleks eesti teatritele üle jõu käinud [Islandi ajakirjanduse põhjal]. Eesti Ekspress, 20. veebr, lk 15.

Selle teose põhjal filmi tegemise idee tuli Tõnu Virvel ja Arvo Alasel - eesti suursaadikul Taanis, Norras ja Islandil - Kopenhaagenis kohtudes.

"Luukase" võtteperiood kestis kolm kuud. Filmi tegevus toimub ühes ja samas ruumis, milleks kasutati Eduard Vilde elutuba tema majamuseumis. Väiksemaks - et peategelased oleksid sunnitud ninapidi koos olema - muudeti ruum Erkko Liivi firmas kasvatatud toataimede abil. Kulminatsioonis paisatakse lilled küll põrandale ja pottidest välja, kuid praeguseks pidavat nad kõik kenasti edasi kasvama.
Road tehti valmis Glorias, kuid tiitrites ei hakanud selle firma nimi küll silma.
Helilooja Lepo Sumerale oli "Luukas" pealt viiekümnes film, millele tuli muusika kirjutada. Lepo Sumera: "See töö pakkus üle tüki aja naudingut. Sain kasutada sümfooniaorkestrit ja süntesaatoreid. Algmaterjal oli nii rikas, et ma ei pidanud muusika jõulisust vaos hoidma - kartes, nagu võiks muusika filmi lämmatada." Poolteisetunnises linateoses kõlab muusikataust rohkem kui tunni jooksul, seega peaaegu pidevalt. Filmi  islandikeelsed tiitrid valmisid firmas Meedium esimese arvutitööna.
Kivi, A. (1992). Head isu, Luukas. Rahva Hääl, 15. okt, lk 7.

Võtted tehti loo süžeelises järgnevuses otseheliga. Sünkroonheliga töötades jääb veel kogemustest puudu, peidetud mikrofonid on tundlikud näitleja iga peapöörde suhtes, lähemalt võetud kaadrites kostab kaamera surin. Seetõttu jäi helitaust ebaütlane, mida helilooja Lepo Sumera püüdis muusikaga varjata.

Film tehti Freyja Filmis koostöös Taani väikefirmaga Frigg Film, mis toetas stuudiot Agfa negatiivfilmi ostmisel.
"Luukase" ametlik esilinastus toimus 16. oktoobril 1992 Reykjavikis.
Kapstas, M. (1992). Veel üks eesti film. Päevaleht, 15. okt, lk 11.

Gudmundur Steinsson „Mõtisklusi oma näidendist „Luukas”“

Kirja pandud detsembris 1991 Islandil, pärast paarikuulist koostööd loomingulise filmigrupiga Tallinnas, ja kujutab kirjaniku viibet loomingulisele grupile enne „Luuka“ võtteid.

„Tagasi vaadates ja mõtiskledes oma esialgsele lähenemisele "Luuka" kirjutamisel, meenub eeskätt inspiratsioon, mida defineeriksin kui "maailmas valitsev ebaõiglus". Ebaõiglus peegeldub võimus (Luukas) ning viisis, millisel inimesed (Albert ja Liisbet) kui võimu ohvrid on maha surutud. See dualism on saatnud inimkonda aegade algusest ning mõtlesin, et saan seda antiteesi kõige paremini esile tuua, muutes laval toimuva sõltumatuks konkreetseist ühiskondlikest oludest või ajastust. /---/ Näidend on sügavalt isiklik, kuigi ta pealispinnalt selline ei näi. See polnud mulle enne selge, kui olin näidendi kirjutanud ja seda laval näinud!  /---/ Esialgne teema - võim ja inimesed - oli alateadlik ettekääne. Alateadvusest kerkis esile poja ja vanemate suhe. Seda arvestades muutub suhete lõim hulga tihedamaks, kui seda oleks olnud pelk peegeldus neist, kel võim, ning neist, kes peavad kuuletuma. /---/“
Steinsson, G. (1993). Mõtisklusi oma näidendist “Luukas” [tõlkinud Häidi Kolle]. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 70.

Filmi vastuvõtust ja levist

Eesti-Islandi ühistööna valminud mängufilm “Luukas” oli esimene Eesti mängufilm, millele sõlmiti maailmalevileping.
Eesti ja Island, http://www.estemb.no/est/eesti_ja_island (13.01.2012).

Levitoetus

EFS-i Suur Nõukogu kinnitas oma koosolekul toetusrahad:
Luukas (leviks üleantavate materjalide valmistamine) Freya Film - Tõnu Virve - 97 657 krooni.
Viimased uudised filmirahadest (1999). Pääsuke, 22. sept, lk 6.

"Luukas" Euroopa filmiturul

"Prantsusmaal Cannes`is täna algaval Euroopa suurimal filmiturul levitatakse väärtfilmide kategoorias režissöör Tõnu Virve mängufilmi "Luukas". "Nii kaugele ei ole siiani jõudnud ükski Eesti film," kinnitas Freyja Filmi juhataja Virve. "Luukas" avastati tema sõnul möödunud aasta novembris Budapesti filmituru konkursil, kus see pääses 2000 mängufilmi seast 70 väljavalitu hulka. Neist kümnega, sealhulgas "Luukast" esindava Freyja Filmiga, sõlmiti maailmalevileping."
"Luukas" Euroopa filmiturul (1999). Õhtuleht, 4. okt, lk 2.

Eesti Hitchcock läheb Euroopa filmiturule

"Faksis küsis keegi Julia Kennedy filmilevifirmast Cine Elektra, et kellele see film kuulub, kas ta on levitamise mõttes veel vaba ja kui on, kas on võimalik levilitsents Cine Elektrale loovutada.
Tõnu Virve uuris ka talle seni tundmatu firma tausta. /---/ Cine Elektra UK Limited on üleeuroopaline väärtfilmidega tegelev firma peakorteriga Londonis.
On jäänud veel üks probleem. Asi oleks ammu ühel pool, kui "Luukast" ei saadaks kriminaalne taust. Pärast filmi valmimist 1993. aasta septembris varastati Tallinnfilmi hoidlast originaalnegatiiv. Praegu käibki kadunud  originaalnegatiivi taastamise protsess, sest õnneks on säilnud üks demonstreerimata positiivkoopia."
Olep, J. (1999). Eesti Hitchcock läheb Euroopa filmiturule. Nädal, nr 30, 2.-8. aug, lk 77.

Noppeid kriitikast

Olev Remsu: „Ja loomulikult tasub kuulata ka tegelaste juttu, mille sisuks on inimese südametunnistuse analüüs. Mis sest, et pühamehe silmakirjalikkuse paljastamine on teemana tuttav, kuid erakordne on praegusel juhul see filosoofiline ja psühholoogiline sügavus, millega film meie ette tuuakse.“
Remsu, O. (2002). Pingutav vaatamine tasub end kuhjaga ära. Nädal, nr 17, 29. apr. - 5. mai, lk 21.

Tõnu Ehasalu heidab filmile ette tekstilist küündimatust, dialoogi ebatäpsust ja tühisust. „Ainus tugev komponent, mis ehitist päriselt küljeli vajuda ei lase, näib olevat just muusika. Keel seevastu lööb mõrasid, lagundab. /---/ Operaator Mait Mäekivi on piirdunud ainult nende kolme tegelase ülesvõtmisega seal laua ümber, nagu viletsas teatrilavastuse teleülekandes. Režissööritööst pole põhjust rääkida, see on lihtsalt tegemata jäetud. Hoolimata võimalusest kasutada häid näitlejaid on lastud ettevõtmine tühja joosta. Erandid kinnitavad reeglit: hädisest stsenaariumist igamees filmi /---/ valmis ei meisterda.“
Ehasalu, T. (1993). Miks? ["Luukas"]. Teater. Muusika. Kino nr 5, lk 68-69.